Rakvere ajalugu

Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.

Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel

Rakvere ordulinnuse varemed

Keskaeg

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid Muinas-Eesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 1219–1220 alistas ja ristis Taani kuningas Virumaa alad. Taanlased asusid sellele kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka Rakvere Vallimäel Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Algul rajati väike kastellitaoline kants nn konvendimaja tüüpi kindlus, mille ümber alles 14. sajandil, Virumaa taas Liivimaa ordu võimu alla minekul, ehitati suurem loss. Tarvanpea asulat mainitakse esimest korda Läti Henriku kroonikas 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut linnust Wesenberghiks (Tarvanpea vaste keskalamsaksa keeles).

 Pikemalt artiklis Eestimaa hertsogkond, Taani valdused Eestis

Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas

Rakvere linna pitsat 14. sajandil

Rakvere foogtkond

1267. aastal hakati võitlema õiguse eest saada enda kätte kontroll kaubanduse ja laevatamise üle Narva jõel. Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel tungisid Virumaale Rakvereni ja rüüstasid rängalt piirkonda. Nad kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi, aga kindlust vallutada ei suudetud, seega pöördusid nad tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ja läks Rakvere alla. Rakvere lahingus said mõlemad pooled suuri kaotusi ja esimene lahing lõppes sellega, et taanlased ja sakslased pidid taanduma Rakvere linnusesse. Teine lahing lõppes venelaste kaotusega.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1345. aastal sai Rakvere linn isegi müntimisõiguse, mida aga siiski ei kasutatud. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV pärast Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega) umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest Saksa ordu ordumeistrile Goswin von Herikelile. Saksa ordu pantis need 1347. aastal Liivi ordule.

 Pikemalt artiklis Virumaa, Harju-Viru rüütelkond

Orduaeg

Rakvere Mihkli kirik

 Pikemalt artiklites Rakvere foogtkond ja Rakvere kihelkond

Liivi ordu valitsemise alla minnes kinnitas Liivimaa orduharu maameister Konrad von Jungingen Rakvere linnale edasi selle Tallinna (Lüübeki) linnaõigused, saatis aga Rakvere lossi oma ordufoogti. Ordumeister Jungingen lasi ka lossi laiendada. Keskajal kulges Rakvere areng üsna väikelinlikult, Rakvere rae bürgermeister ja paar raehärrat korraldasid omavalitsuslikult kogu paarisaja kodaniku elu. Aastal 1385–1392 olid Rakverele eriti tulusad, kui hansalinn Tallinn Novgorodi turule suletud. Vene kaubandus kulges peamiselt üle Narva, aga läheduse tõttu langes ka Rakverelegi teatav osa kaubavahetusest ja sellest laekuvast kasust. Ka 15. sajandil, kui Hansa Vene kaubanduses läks osakaal üha enam Vana-Liivimaa linnadele ja Tallinn oli nende nende seas juhtiv laokohalinn sai Rakvere taas Tallinna kaubavahetusest kasu. Rakvere linna kujunemist mõjutasid seda edelast ja läänest ümbritsenud Rakvere mõisa ja ida pool asunud Rakvere kirikumõisa valdused. Selle tõttu kujunes linn algul põhjast kagusse suunduva kaarena, mis oli keskosas Vallimäe ja kiriku vahelisel alal vaid mõnisada sammu lai.

Liivimaa sõda

Vene-Liivi sõjas 1558. aastal pärast seda, kui Vene väed Narva alistasid, jättis Rakveret kaitsnud Saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere linnuses asusid seda juhtivad kaks vojevoodi, kes allusid Tartus paiknevale tsaari Liivimaa asevalitsejale ja vojevoodile. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Mihkli kirik, gildimaja ja mõni kodanike kivimaja.

Vene valitsusaeg

Liivimaa sõja algetapi Vene-Liivi sõja tulemusel läksid aastatel 1558–1561 Venemaa tsaaririigi valdusse Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Rakvere linnuse oli järgnevad 23 aastat oluline piirikindlus Venemaa läänepiiril Rootsi ja Poola-Leedu kuningriigi vallutuspüüdluste vastu ning tugipunkt venelaste jätkuvale vallutuspoliitikale Liivimaal. Järgnevas Liivimaa sõjas 1568. aastal piirasid Pärnust tulnud Poola kuningat pooldanud mõisamehed edutult Rakvere linnust ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta.

 Pikemalt artiklis Rakvere ordulinnus#Liivi sõda 1558–1583

Rootsi valitsusaeg

Edu saatis 1581. aastal linnust piiranud Rootsi vägesid, keda juhtis Pontus De la Gardie. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. Linn läks Rootsi valdusse 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga. 1595. aasta Täyssinä rahulepinguga Moskva tsaar loovutas Rootsile Eestimaa hertsogkonna koos kõigi linnustega: Narva, Tallinna, Rakvere jt linnusstega. Järgnevalt oli Virumaa ja Rakvere kaasatud Rootsi-Poola sõtta Sigismundi vastu ja 1600–1611 aastate Poola-Rootsi sõtta. 1601. aastal vallutas Poola suurhetman Jan Zamoyski Rakvere suuremat vastupanuta. 1603. aastal lõid poolakad Rakvere lähedal Rootsi väesalka Palmse lähedal. Alles 1605. aastal õnnestus kuningas Karl IX-l Rakvere ja Virumaa edelaosa taasvallutada. Rakvere linnusefoogtidena ja hauptmannina valitses Halsten Nilsson (1581–1589). Alles 1589. aastast linnusefoogti ja pealiku ametid ühendati ning sellest alates juhtis Rakvere linnust ja lääni ainult linnusepealik, Hans von der Nijenborch (1590–1592), Hans Brake (1593–1598), Helge Bengtsson (1600–1601). Virumaa Rakvere lääni valitsesid: Johan Hastfer (1581–1582), Gert Höjer (1583–1590), Jakob Persson (1597?–1598) ja Toolse lääni: Tönnes Maydel (1581), Henrik Eriksson Sabelstjerna, (1608–1610), Jöns Persson (Ruuth) (1610–1612), Jurgen Gersdorff (1614–1617).

Pljussa vaherahuga määratletud uue piiriga Rootsi ja Venemaa tsaaririigi vahel muutus Rakvere endisest piirilinnast sisemaalinnaks, mis soodustas linna arengut ja kaubandust, kuid 1590. aastal algas uus sõjategevus Venemaaga kahekümne viie aastases sõjas – Vene-Rootsi sõda. 2. veebruaril 1590 jõudsid Ivangorodi ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning hakati kindlusi piirama. Narva ja Ivangorodi piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas. Rootsi väed astusid venelastele vastu 4. veebruaril 90 km kaugusel Narvast. Lahing toimus Varja ja Pikaristi postijaama vahel, selles langenuile paigaldati Viru-Nigula lähedale Kõrkküla kivirist.

Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Rakvere allakäik

Reinoud van Brederode safkofaag Hollandis Veenhuizeni kirikus

1618. aastal läänistati Rakvere linnuse ala 20 adramaa ja Toolse linnusega hollandlasele Reinoud van Brederodele (1567–1633). Rootsi kuningas Gustav II Adolf tõstis van Brederode 20. juunil 1616 Rootsi vabahärra seisusse – Rakvere vabahärraks. Hollandi riiginõukogu president, vabahärra Reinhold von Brederode oli Hollandi saadikuna osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. Loodi Rakvere mõis. 1616. aastal naasis van Brederode Hollandisse. Sõja järel hõredalt asustatud aladele toimetas Brederode Hollandist talupoegi. Kuid vastavalt kirjeldusele, oli 1621. aastal hea hulga Hollandi talupoegi koos naiste ja lastega ning karjaga kolmel laeval Tallinna ja sealt edasi Rakvere toimetanud, mis talle väga suuri kulusid teinud. Talupojad olid määratud Brederode poolt tühjale alale ja nendega tehti ka vastav leping; kuid juba enamasti samal, 1621. aastal põgenesid talupojad sealt, ehkki selleks põhjust pole olnud. Maa leidnud nad ise hea olevat, elamuteks anti neile Kehala külast (Viru-Jaagupi kihelk) talupoegade elamuid. Põgenenud nad selle tõttu, et kartnud vaenlast; poolakad pidanud nende karja ajama oma poolele ja nad maha lööma.

1629. aastal kinkis Gustav Adolf, Reinhold von Brederodele Rakvere lossi, vastaval kinkekirjal on kuupäev 16. mai 1629. 1631. aastal kinkis Gustav Adolf, Reinhold von Brederodele Rakvere lossi ja linna. Sõdades laastatud linn kaotas Brederode eraomanduses omavalitsuse ja kohtupidamisõiguse ning mandus aleviks. 17. sajandil oli Rakveres vaid viis tänavat: Pikk, Rüüti (praegune Tallinna), Korduani (Rohuaia), Vee (Posti) ja Põrgu (Parkali). 1669. aastal omandasid Rakvere mõisa ja järgnevalt ka Rakvere linna Tiesenhausenid: Reinoud van Brederode tütre Elisabeth Adriana van Brederodega (1598–1677) abiellunud Rootsi ooberstleitnant vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710) ja vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724) ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõjas

Põhjasõja ajal 1703. aastal koondas Wolmar Anton von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiriäärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid Boriss Šeremetevi Vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ja taganesid lahinguta.

Vene väed tapsid Rakverre jäänud linnaelanikud, põletasid linna maha ja lõid uue tugipunkti Rakvere juurde. Sealt suundusid kalmõkid ja teised rahvad Haljala, Kadrina, Rakvere, Jakobi ja Simuna kihelkonda, mis rüüstati kahe päeva jooksul. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad Järvamaale.

Venemaa keisririigis

1786. aastaks ehitatud Virumaa kreisikohtu hoone, Rakveres

1793. aastal krahv Gustav Diedrich von Rehbinderi linnaelamu, Tallinna tänav 5 hoone, Rakvere linnavalitsuse varasem asukoht

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ja nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. Kreisikeskused said tagasi vahepeal kaduma läinud linnaõigused. Asehalduskorra ajal juhtis linna raekolleegium, mille koosseis oli linnati erinev. Uue institutsioonina loodi linnapea ametikoht. Linnanõukogus olid: linnapea Carl Gustav Rohleder, kaks bürgermeistrit Johann Neudhart ja Adam Gottfried Zeeh, neli raehärrat jt. 18. sajandil lubas väikelinnade politseikorraldus igas linnas tegutseda vaid kuuel kaupmehel ja ühel apteekril. Talurahvakaubanduses kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, kus enamasti oli igal talupojal linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas ja neid kaupmehi nimetati talurahvakaupmeesteks, kuid väga tähtis roll talurahvakaubanduses oli laatadel. Eestimaa 1782. aasta hingerevisjoni andmeil oli Rakvere elanike arv 375 hinge, aastatel 1819–1825 oli elanike arv tõusnud 574-le.

 Pikemalt artiklis Wesenbergi kreis

1870. aastal avatud Rakvere raudteejaam

1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool. 1846. aasta 11. juunil avati Rakveres Adam Gottliebi Zeeh' testamendi täitmiseks Emilie-nimeline tütarlaste kolmeaastase õppeajaga algkool. Zeeh' tütarlastekooli asutamine sündis endise bürgermeistri Adam Gottlieb Zeeh' viimase soovina. Adam Gottfried Zeeh (1776–1837) jättis testamendi, millega ta pärandas suurema osa oma suurest varandusest linnale. 1858. aastal asutati Rakvere Zeeh' tütarlaste II järgu kool.

1795. aastal oli Rakvere elanikke 569, 1865. aastaks suurenes Rakvere elanike arv 1564 elanikuni, Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega seoses 1871. aastaks juba 3159 elanikuni ja 1897. aastaks juba 5890 elanikuni.

1879. aastani juhtis Rakvere linnaelu Rakvere foogtikohus, seejärel Rakvere linnavolikogu, Rakvere linnapea ja Rakvere linnavalitsus. Esimeseks Rakvere linnapeaks valiti vene kaupmees Pavel Trellin.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1870. aastate keskel ja teisel poolel jõudis Rakverre eesti rahvuslik liikumine ning tekkisid eesti seltsid: Viru Eesti Selts Kalevipoeg, Ööpik, Linda, trükikojad ja laenuraamatukogu, lühikest aega ilmus ajaleht Valgus. Rahvusliku liikumise eesotsas seisis kooliõpetaja Juhan Kunder, kes töötas Rakveres. Juhan Kunderi eestvõttel peeti 1880. aasta suvel esimene kohalik laulupäev. Pärast Kunderi lahkumist 1886. aastal ja totaalse venestamispoliitika rakendamist eesti rahvuslik liikumine soikus.

Rakvere Õpetajate Seminari hoone

Rahvusliku liikumine Rakveres tärkas taas pärast 1905. aasta revolutsiooni. Siis sai Rakvere kandi eestlaste juhiks Rakvere Eesti Haridusseltsi III Järgu Erakooli koolijuhataja Julius Seljamaa. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar ja Rakvere Gümnaasium. 1914. aasta alguses hakkas ilmuma ajaleht Rakvere Teataja, mida toimetas Jakob Liiv. Haridusseltsi liikmete organiseerimisel läks 1914. aastal linnavõim Rakveres eestlaste kätte. Eesti Edumõttelise Erakonna nimekirjast pääsesid volikokku: advokaadid Tõnis Kalbus ja Eduard Valdmann, laenu- ja hoiuühisuse asjaajaja Gustav Palgi, aktsiisiametnik Johan Saar, krediitühisuse asjaajaja Peet Sepp, käsitöömeistrid-ettevõtjad Gustav Leetberg, Tõnis Saarepere, Hans Stahl, Jakob Kuldvere, Wilhelm Niedrichson, kaupmehed Anton Pedriks, Nikolai Erna ja Paul Erna, Gustav Tingas jt. Kõige enam hääli said suurkaupmees Jaan Rosnikov (165 häält) ja hobupostijaama pidaja, endine linnapea Rudolf Andrejev (159 häält). Palju hääli sai ka kaupmees Vassili Ivanov (156). Sakslasi ei pääsenud volikogusse mitte ühtegi. Esimeseks eesti soost Rakvere linnapeaks valiti kaupmees Anton Pedriks, senine Rakvere Eesti Haridusseltsi esimees. Rakvere linnanõunikeks said populaarne vene kaupmees Vassili Ivanov ja telefonikeskjaama juht Karl Richard Jakobson. Linnaelu korraldamiseks moodustas Rakvere linnavolikogu 13 komisjoni: sanitaar-, haigla-, metsa- ja karjamaade, korteri-, ehitus-, laada-, valgustus-, hindade, teede, tapamaja-, toitlus-, revisjoni- ja rahvahariduse komisjon. Rahvahariduse komisjoni sai haridusseltsi kooli õpetajanna Emma Johanson.

1906. aastal asutas August Nei esimese Rakvere raskejõustiku klubi. 1910. aastal avas kohalik kaupmees Meier Rogovski Rakvere esimese kinosaali Illusioon Pikk tänav 16a Kurbergi majas (hilisemas kino Säde hoones). 1913. aastal avati Kukeküla keskel asuval Jaan Kuusile kuuluva Kuke-kõrtsi krundil teine alaline kino Union. 1915. aastal valmis Rakveres kaks uut koolimaja: õpetajate seminari hoonete kompleks linna serval praeguse Piiri tänava ääres (ning seminar kolis Tartu tänava kitsastest ruumidest üle) ning teine koolimaja Tartu tänava alguses, kus alustas tegevust Maria Stroinovska(ja) eragümnaasium tütarlastele.

Uusim aeg

6. detsembril 1917 alustati 1. Eesti jalaväediviisi ülema käsul Rakveres 4. Eesti jalaväepolgu formeerimist. Polgu formeeris senine 1. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ülem polkovnik Henrik Vahtramäe. Jalaväepolgu koosseis saadi 2. ja 3. Eesti jalaväepolgu neist allüksustest, mis olid saadetud korda hoidma Virumaale. Pärast seda, kui Saksa keisririigi väed okupeerisid 1918. aasta kevadel Eesti, saatsid Saksa okupatsioonivõimud 5. aprillil 1918 Saksa väejuhatuse korraldusega 28. märtsist 1918 polgu laiali.

16. detsembril 1917 moodustati Virumaal Virumaa TN Täidesaatev Komitee.

 Pikemalt artiklis Eesti Töörahva Kommuun#ETK Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee, Palermo metsa massimõrv

Eesti esimese iseseisvusaja jooksul arendati Rakvere linna, Rakvere rikastus mitmete moodsate ehitiste võrra ning linna üldilme muutus nägusamaks ja uuemaks. Linna südamiku moodustas Vabadusväljak, kus asus ka Vabadussõjas langenute mälestussammas. Ehkki Rakvere on puhtakujuline maismaalinn, oli linnas siiski moodne rannahoone, mis asus paesse raiutud Rakvere supelbasseini ääres. Paesse ehitatud supelbassein sai oma vee allikatest, kuna aga allikate vesi oleks suplemiseks liiga külm, siis soojendati seda madalates eelbasseinides, kust puhas vesi pääses basseini. Rakvere rannahoone ehitamine läks maksma 12 000 krooni ümber, kuna basseini ehitamiseks kulutati umbes 6000 krooni. Ehitatud bassein oli peaaegu kogu sügavuses lõhutud paepinnasesse. Bassein oli 50 m pikk ja 18 m lai. Rakveres asus Virumaa Lastekaitse ühingu lastekodu. Vabadusväljaku äärde ehitati Rakvere moodsamad ehitised, seal asusid Rakvere Ühisgümnaasium ning saksa õppekeelega alg- ja keskkool (aadressil Tuleviku 1).

Kavandati uue Rakvere haigemaja ehitamist, selleks ostis linn krundi Poska ja Vene tänava nurgale. Rakvere linna 3. algkooli hoonele tehti suurem ümberehitus, mille tulemusena sai endine Kreutzwaldi kool ajakohaseks ja moodsaks.

 Pikemalt artiklis Viru maakond, Rakvere rajoon, Lääne-Viru maakond