Puunia sõjad

Puunia sõdadeks nimetatakse kolme sõda, mis peeti aastatel 264–146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Sõdade alguses oli Kartaago suurvõim Vahemere lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale.

Kartaago Puunia sõdade ajal

Sõdade alguses oli Foiniikia riigi (foiniiklased – roomapäraselt puunlased) järglane Kartaago, suurvõim Vahemere lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim Vahemere piirkonnas ja toimunud Puunia sõdades löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks.

Kartaago ja Rooma traditsiooniliselt head suhted katkestas konflikt Sitsiilias. Sürakuusa türanni Agathoklese endised palgasõdurid mamertiinid (marsipojad), kes pärast tolle surma teenistuseta jäid, läksid tülli nii sürakuusalaste kui ka kartaagolastega ja palusid abi Roomalt. Roomlaste otsus mamertiine toetada viis nad sõtta Kartaago vastu.

Esimene Puunia sõda

 Pikemalt artiklis Esimene Puunia sõda, 264–241 eKr

Rooma ja Kartaago alad Teise Puunia sõja alguses, William R. Shepherdi atlasest

Kartaago galeer

Esimese Puunia sõja alguses oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu – viie aerupingi ja hiigelrammiga galeerid.

Rooma galeer

Rooma galeer

Rooma laevastik sai lahingus Lipari saarte juures Kartaago laevastikult lüüa, kuid võitis kartaagolasi aastatel 260 eKr Mylae merelahingus ja 256 eKr Ecnomuse lahingus võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse Kartaago lähedal Põhja-Aafrikas, kuid said raskesti lüüa Palermo juures, Sitsiilias ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased 241 eKr merelahingus Egadi saarte juures ning Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuusa kuninga valitsusalad, sai esimene Rooma provints.

 Pikemalt artiklis Sitsiilia ajalugu#Puunia sõjad, Rooma vabariik#Esimene Puunia sõda, Kartaago#Puunia sõjad

241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi Ibeeria poolsaar kuni Ebro jõeni Kartaago võimu alla, aga Kartaago pidi maksma Roomale tribuuti. Rahu kestis 22 aastat.

Teine Puunia sõda

Vahemere ümbruse maad enne teist Puunia sõda

 Pikemalt artiklis Teine Puunia sõda, 218–201 eKr

Teise Puunia sõja alguses, 219. aastal eKr toimus Pürenee poolsaare idarannikul asuvas Saguntumi linnas Rooma toetatud võimuhaaramine, Kartaago väejuht Hannibal vallutas samal aastal Rooma liitlaslinna Saguntumi ja ületanud Püreneed ja Alpid, kihutas gallialased üles room­laste vastu ning jõudis 218. aastal eKr Apenniini poolsaarele.

209. aastal eKr vallutas Rooma väepealik Publius Cornelius Scipio Africanus Pürenee poolsaare idarannikul asuva Cartagena ning 207. aastal eKr said Kartaago väejuhi Hasdrubali (Hannibali noorem vend) väed Metauruse lahingus lüüa konsulite Claudius Nero ja Marcus Livius Salinatori juhitud vägedelt Metauro jõe juures.

205. aastal eKr alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni Sitsiiliast Aafrika mandrile. Ta sõlmis liidu Numiidia kuningaga ja vallutas Cap Boni poolsaarel Utica ning suundus Kartaago suunas. Aastal 203 eKr kutsuti Hannibal Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio Africanuse vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. Kartaago alistus, loovutades oma sõjalaevastiku ja Hispaania, makstes suurt kontributsiooni. Rahulepinguga ei nõudnud roomlased Hannibali väljaandmist, kuid nähes tema edukust reparatsioonimaksete kogumisel ja Kartaago ülesehitamisel muutsid nad enda meelt, mille järel põgenes ta Seleukiidide riiki ja hiljem edasi Bitüüniasse. Järgmise viiekümne aasta jooksul oli Rooma ja Kartaago vahel rahu.

Kolmas Puunia sõda

 Pikemalt artiklis Kolmas Puunia sõda, 149–146 eKr, Publius Cornelius Scipio Aemilianus