Partia

Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.

Partia riik ja hilisem impeerium moodustus 3. sajandi eKr keskpaiku, kui Seleukiidide Süüria suurriik kaotas idapoolsed alad ja Kesk-Aasias moodustus hellenistlik Baktria riik ja Iraani aladel lõi lahku kohalikku päritolu Partia dünastia.

Iraani rändhõimu, Indoiraani keelkonda kuulunud parmide pealik Aršak hõivas 239–238 eKr Seleukiididelt Kaspiast kagus asuva Parthava (kreeka keeles Parthia) maakonna (pealinnad Nisa ja Hekatompylos) ja rajas Aršakiidi ehk Aršakaniidi dünastia. Riik koosnes pooliseseisvaist iraani ja hellenistliku kreeka kultuuriga valdustest, tähtsad olid Siiditee ja Mesopotaamia kaubalinnad (Dura-Europos, Hatra).

Rooma keisririik-Seleukiidide riik-Partia, 200 aastal eKr

232–231 eKr tunnustasid Seleukiidid kuningas Tiridates I (248–211 eKr) iseseisvust. Mithridates I (170–138 eKr) laiendas Partia valdusi Baktrias, hõivas Meedia ja Eelami, tungis Mesopotaamiasse ning võttis endale kuningate kuninga tiitli. Pealinn viidi Ekbatanasse ja hiljem Ktesiphoni. Partia purustas 129 eKr Seleukiidid ja alistas seejärel Armeenia, kus tulid võimule nn Armeenia Aršakiidid.

Rooma-Partia sõjad

Pikemalt artiklis Rooma-Partia sõjad

Sassaniidide riik, 224–651

Karrhai lahingus 53 eKr peatas Partia Vana-Rooma tungi itta, Rooma väejuhi Marcus Licinius Crassus tapeti ebaedukal Partia sõjakäigul, tema kolbast tehti veinikarikas.

1.–2. sajandil hakkas Partia nõrgenema ning sai Mesopotaamias ja Armeenias Vana-Roomalt ja Kesk-Aasias rändhõimudelt mitu korda lüüa. 1. sajandi keskpaiga poole vaidlustas Partia mõju Rooma ülemvõimu, mis taastati Gnaeus Domitius Corbulo kampaaniatega. See konflikt lõppes pärast Rhandeia lahingut ametliku kompromissiga: Partia Aršakiidide prints võis nüüdsest istuda Armeenia troonil, kuid tema kandidatuuri pidi heaks kiitma Rooma keiser. Aastal 113 tungis Trajanus Partiasse, kuna ta tahtis taastada Armeenia vasallkuninga (mis mõned aastad varem langes Partia kontrolli alla). Aastal 114 marssis Trajanus Antiookiast Süürias Armeeniasse ja vallutas pealinna Artashati. Trajanus kukutas siis Armeenia kuninga Partamasirise ja käskis annekteerida Armeenia Rooma keisririigi uueks provintsiks. Aastal 118 loobus Hadrianus Armeeniast ja seadis Partamaspatese selle kuningaks. Partamaspates sai varsti partlalastelt lüüa ja põgenes taas roomlaste juurde. Aastal 161, kaotati Armeenia taas Partia Vologases IV-le. Aastal 163 võitis Statius Priscuse juhitud Rooma vasturünnak partlasi Armeenias.

224. aastal purustas Pärsia valitseja Ardašir I (224–239) Partia kuninga Artaban V (213–227) väe ja rajas Sassaniidide riigi, mis hõlmas järgnevalt tänapäeva Iraagi, Iraani, Afganistani, Ida-Süüria, Kaukaasia maa-alad ning piirkondi Türgis ja Araabia poolsaarel.

Välislingid

Partia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis