Kihelkond

See artikkel räägib kirikute ümber kujunenud kihelkondadest; varasemate kihelkondade kohta vaata artiklit Muinaskihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus. Kihelkonnal on oma vaimulik, ka on kihelkonnal oma kirik, kuigi kihelkonna territooriumil võib olla ka abikirikuid ja kabeleid. EELK kirikuseadustik defineerib kihelkonda kui koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkonda.^[1]

Kihelkonnad esinevad üldiselt konfessioonisiseselt. Nii näiteks oli Leedus aastal 1983 üle 700 kihelkonna, neist 630 olid katoliku kihelkonnad, 52 olid vanausuliste kihelkonnad, 41 olid õigeusu kihelkonnad, 25 olid luterlikud kihelkonnad, 5 kihelkonda oli kalvinistidel ja 4 kihelkonda baptistidel.

Teatmikes, õpikuis, ilukirjanduses ja ka Vikipeedias eristatakse muinaskihelkondi ja kirikukihelkondi. Taolist jaotust ei saa pidada korrektseks, sest muinaskihelkondi per se polnud olemas. Segadus tekkis tõenäoliselt latiniseeritud kiligunda väärast tõlgendamisest: kiligunda tuletati kihelkonnast, kuigi Taani hindamisraamatus antav vanim lähtevorm on hoopiski kylægund ehk külägund, kilägund, tänapäeva külakond.

Külakonda, mis ühendas mitukümmend küla, võib pidada II aastatuhande alguse põhiliseks ja rippumatuks eestlaste territoriaal-sotsiaalseks ühenduseks, oma kindlate piiride, maakorralduse, omandisuhete ja juhtimisega. Taani hindamisraamatus väikses nimistus on ära märgitud 29 külakonda, neile lisandub mõni märkimata jäänud külakond Põhja-Eestis ja Saaremaal ning kümmekond oletatavat külakonda Sakalas ja Ugandis. Kokku võis tänase Eesti ja Põhja-Läti pinnal olla umbes 45 eestlaste külakonda, mis teeb külakonna keskmiseks pinnaks üle 1000 ruutkilomeetri, millel elas umbkaudu 4000 inimest.

Teated külakondade ühinemisest-mitteühinemisest maakondadesse (lad. provincia) on üsna kaudsed, sest pole üheselt selge, kas tegemist oli geograafilise (nt Vironia), etnilise (Vironenses) või geograafilis-etnilise jaotusega.

Kirikukihelkonnad Eestis

Muistse vabadusvõitluse ehk Põhjala ristisõdade tulemusena moodustati vanade külakondade põhjal katoliku kiriku kirikukihelkonnad (parohhia, parochia, Kirchspiel).

Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber katoliku kiriku vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Ristiusu ajajärgul alul katoliku kiriku kiriklik organisatsioon, kuid kujunes varsti ka kommunaalseks ühikuks, millel oli rida mitmesuguseid ülesandeid: hoolekanne vaeste eest, teede ehitamine ja nende korrashoid, postiolude korraldamine, kohaliku koolikorralduse arendamine ja juhtimine jne. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtud ja kihelkonnakohtunikud.

Kirikukihelkonnad (parochia) moodustati esialgu ristimiseelsete küläkondade piires. Taani hindamisraamatu järgi otsustades tuli ühe küläkonna kohta üks või kaks kirikukihelkonda (parochia)^[viide?]. 16. sajandil muutusid kihelkonnad luteri kiriku haldusüksusteks.

Etnograafiliselt oli (kiriku)kihelkond üsna suletud rahvuslik üksus, kus tänu iseolemisele, kogukonnasisestele abieludele jms säilisid vanad tavad, murrak, riietus ja muu kohalik pärand. Kihelkonna rahvast iseloomustavad tihedad hõimlussidemed, reeglina võeti abikaasa oma kihelkonna piirest, harvemini naaberkihelkonnast (Saaga).

Eesti haldusjaotus (1925)

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 Rooma katoliku kiriku kirikukihelkonda Eestis, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kirikueestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860. aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes.

1866. aastal viidi vallad mõisate alluvusest üle Venemaa keisririigi ametnike alluvusse. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult talumaid, mitte aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem valdasid pidevalt ühendati, kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 1891–1893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1926. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Tänapäeval on kihelkonna mõiste muutunud Eestis pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik Eesti aladel kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Tänapäevane haldusjaotus 15 maakonnaks ning väiksemateks omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus üks ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme praeguse maakonna vahel.

Eesti kihelkondade loend maakondade järgi

Hoiatus: nn muinaskihelkonnad on rahvusromantiline müüt, millel puudub dokumenteeritud alus. Nn muinaskihelkonnale vastab vallutuseelne kylægund – külakond (latiniseeritud kiligunda, kelichonta). Allolev loetelu ei ole keeleliselt korrektne.

Harjumaa

Muinaskülakonnad

Reuælæ

Rebala kihelkond (Repala, Reppel) hilisemate Jõelähtme, Harju-Jaani ja Kuusalu kirikukihelkondade aladel.
Ocrielæ kihelkond ehk Vaskjala (Lehmja), hilisema Jüri kirikukihelkonna eelkäija
Vomentagana kihelkond (Uomentakæ) ehk Võhmataguse, hilisema Keila kirikukihelkonna eelkäija

Harju maakonna (Harrien) ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

Rapla kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Varbola linnuses
Hageri kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Lohu Jaanilinna juures
Kose kihelkonna eelkäija

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Hageri (Haggers) – esmamainitud 1241, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
Harju-Jaani (Saientcken) – esmamainitud 1322, moodustatud sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna osadest
Harju-Madise (Lodendrode) – esmamainitud 1343, moodustati sajandi teisel poolel
Jüri (Jürgens) – moodustatud 1220–1221, algul kandis nime Vaskjala
Jõelähtme (Jegelecht) – moodustatud 1220–1221
Juuru (Jörden hiljem Juriz) – eraldus Hagerist 1240
Keila (Kegel) – moodustatud 1220–1221 Vomentagana alale
Kose (Kosch) – asutatud enne 1240, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
Kuusalu Kusal) – moodustatud umbes 1220
Nissi (Nysso) – esmamainitud 1452, moodustatud sajandi lõpus, esialgu kandis nime Hertele

14.–16. sajand

Rapla (Rappel) eraldati Hagerist 14. sajandi alguses, esmamainitud 1412

18.–20. sajand

Risti ka Harju-Risti (Sankt Crukt, hiljem Kreuz) – iseseisvus 1870. Eraldus 17. sajandi alguses Keila kihelkonnast, oli 1870. aastani ühendatud Harju-Madisega.

Järvamaa

Muinaskihelkonnad

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda, mille nimedest on meieni jõudnud vaid üks.

Loppekunde kihelkond või Lõpekund – sai hilisemate Järva-Jaani ja Ambla kirikukihelkondade aluseks.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Ambla – moodustati sajandi 1220. aastatel Lõpekundi muinaskihelkonna alale
Järva-Jaani – moodustati sajandi esimesel poolel Lõpekundi muinaskihelkonna alale, esmamainitud 1221, esialgne nimi Keytingen, hiljem Sankt Johannis.
Koeru – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainitud 1282
Peetri – moodustati sajandi esimesel poolel arvatavasti 1221–1223 omaette olnud muinaskihelkonna alale

14.–16. sajand

Järva-Madise (Goldenberg ehk Kullenbeck hiljem Sankt Matthäi) – moodustati enne 1427. aastat
Türi – liideti Järvamaaga umbes 1560. kuulus enne Viljandi komtuurkonda, moodustatud Alempoisi muinaskihelkonna alale

17. sajand

Anna – moodustati sajandi esimesel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest, 13. sajandil kuulus Embere (Randow) kihelkonda
Paide – moodustati 1636 Peetri ja Türi kihelkonna aladele

20. sajand

Käru – eraldus 1920. aastal Vändra kihelkonna maadest nagu ka Käru vald ja liideti Järvamaaga

Läänemaa

Muinaskihelkonnad

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

Kotsu kihelkond (Cotze), sai aluseks Karuse kirikukihelkonnale
Hanila kihelkond (Haniale), sai aluseks Hanila kirikukihelkonnale
Kõrve kihelkond (Corbe), Pärnu-Jaagupi kirikukihelkonna eelkäija, kuulus hiljem Pärnumaa alla
Lihula muinaskihelkond (Leale), Lihula ja Kirbla kirikukihelkonna eelkäija
Ridala muinaskihelkond (Rotalia ehk Rotelwic), Ridala, Lääne-Nigula ja Martna kirikukihelkonna eelkäija
Soontagana kihelkond (Sontackele), sai aluseks Mihkli ja suurele osale Audru kirikukihelkonnast
nimi teadmata, asus Märjamaa, Kullamaa ja võib-olla ka Vigala aladel

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Hanila (Hanhele) – moodustatud sajandi alguses, esmamainitud 1519. aastal
Karuse (Cozzo hiljem Karissen) – moodustati aastatel 1240–1250, esmamainitud 1267. aastal nime Karissen all
Kullamaa – moodustati sajandi esimesel poolel
Lihula (Leal) – moodustati hiljemalt 1241. aastal
Keina – moodustati pärast 1254. aastat
Mihkli – rajati 13. sajandi keskel, preestrit mainitakse 1259., kirikut 1359. aastal
Märjamaa (Mariema) – moodustati 13. sajandi alguses, esmamainitud 1364. aastal
Ridala (Rotalia ehk Rotelwic) – moodustati 1220. aastail Ridala muinaskihelkonna alale. 1260–1270 ehitati kihelkonna alale Haapsalu piiskopilinnus
Vigala (Fickel) – moodustati pärast 1234. aastat

14.–16. sajand

Kirbla – eraldus Lihula kihelkonnast omaette kihelkonnaks 14. sajandil
Lääne-Nigula – eraldus Ridala kihelkonnast, esmamainitud 1367. aastal
Martna – eraldus 16. sajandi alguses Ridala kihelkonnast
Noarootsi – moodustatud 15.sajandi alguses, 1536. aastast oli kihelkonnal pastor
Pühalepa – esmamainitud 1522
Vormsi – moodustati 15. sajandil

17. sajand

Reigi – eraldus 1627. aastal Keina kihelkonnast
Varbla – eraldus Hanilast 1611, kuid oli edaspidigi korduvalt ühendatud Hanila kihelkonnaga

18.–19. sajand

Haapsalu – eksisteeris lühikest aega
Emmaste – eraldus 1866. aastal Keina kihelkonnast

Pärnumaa

Muinaskihelkonnad

Alempois (oli muinasajal maakonda ühendamata kihelkond)
Alistekund (Alise ehk Alistegunde)
Korbe (kuulus muinasajal Läänemaale)
Soontagana (kuulus muinasajal Läänemaale)

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Karksi – moodustati sajandi esimesel poolel, aastatel 1587–1877 kandis nime Halliste-Karksi kihelkond
Pärnu-Jaagupi – moodustati kohe pärast vallutamist, esmamainitud 1241

14.–16. sajand

Halliste (Allise ehl Allistegunde) – esmamainitud 1504. aastal, aastatel 1587–1877 Halliste-Karksi kihelkond
Saarde – moodustati 16. sajandi keskel

Märkus. Pärnu maakonnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal ühe kihelkonnaga väikemaakond.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja kihelkond (läti k Rūjiena) (tänapäeval kuuluvad selle alad Lätile ja on pärast Liivi sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ērģeme; saksa k Ermes) piirkonnaga, mis muinasajal võis olla eestikeelne ja kuuluda Sakala maakonda.

17. sajand

Audru – moodustati 1636. eraldus Pärnu kihelkonnast
Pärnu – moodustati sajandi alguses
Tori (Turgila) – moodustati 1634
Tõstamaa – iseseisvus 1670
Vändra – moodustati sajandi keskel

19. sajand

Häädemeeste – eraldus Tori kihelkonnast 1862. aastal

Saaremaa

Muinaskihelkonnad

Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkond ka Kihelkonna-Sworve kihelkond
Kaarma muinaskihelkond
Muhu muinaskihelkond
Pöide muinaskihelkond
Valjala muinaskihelkond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Jaani – eraldati 1675 Pöide kihelkonnast
Jämaja – moodustatud sajandi esimesel poolel Sworve muinaskihelkonna alale
Kaarma (Karmelhof) – moodustatud sajandi esimesel poolel
Kihelkonna (Kiligunde) – esmamainitud 1228. aastal
Karja – moodustati sajandi keskel, kirikut on mainitud 1254
Muhu (Moon ehk Mohn) – moodustati koos Pöidega kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
Pöide (Peude) – moodustati koos Muhuga Horle-Mone kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
Valjala (Waldia) – moodustati 13. sajandi esimesel poolel

14.–16. sajand

Anseküla – moodustati 16. sajandi alguses
Kärla (Kergel) – eraldus Kaarma kihelkonnast 14. sajandi alguses, esmamainitud 1438. aastal
Püha (Pyha) – esmamainitud 1449

17. sajand

Jaani – eraldus 1675. aastal Pöide kihelkonnast
Mustjala – moodustati 1646. aastal

18. sajand

Ruhnu – moodustatud aastal 1713

Setumaa

Setumaal kihelkondi ei olnud.

Tartumaa

Muinaskihelkonnad

Jogentagana maakond

Soopoolitse maakond (Sobolits)

Ugandi maakond (Uggn)

Tarbatu

Vaiga maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Kodavere (Kotefer) – moodustatud sajandi keskel, esmamainitud 1443. aastal
Laiuse (Wemela) – moodustati sajandi keskel, esmamainitud 1319. aastal
Otepää (Odempe või Odenpe) – moodustati kohe pärast vallutamist
Palamuse – moodustati sajandi alguses ajaloolise Vaiga maakonna alal, oma pastor aastast 1234
Puhja (Puien) – moodustati kohe pärast ala vallutamist, kirikut mainitakse aastal 1397
Rannu – moodustatud pärast ala vallutamist, esmamainitud 1347
Tartu-Maarja – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainitud 1471
Torma (Capescever) – moodustati ajaloolisele Vaiga maakonna alal kohe pärast vallutamist, esmamainitud 1319
Võnnu (Wendau) – moodustatud umbes 1224, esmamainitud 1361

14.–16. sajand

Kambja (Camby) – moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkonna osadest, esmamainitud 1471. aastal
Kursi – esmamainitud 1411. aastal, kandis varem Lemestvere kihelkonna nime
Maarja-Magdaleena (kerspel to der Nyenkerken) – moodustati 14. sajandi teisel poolel, esmamainitud 1443. aastal, Maarja-Magdaleena nime sai kihelkond alles 17. sajandil
Nõo (Niggen või Nughen) – moodustatud umbes 1224. aasta paiku
Rõngu – moodustati pärast 1413. aastat
Äksi (Ekes) – esmamainitud 1443

17. sajand

Lohusuu – asutati 1680, hiljem liideti Torma kihelkonnaga

20. sajand

Avinurme – moodustati 1920. aastal

Valgamaa

Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Helme – moodustati sajandi alguses, esmamainitud 1329
Sangaste ('Toyvele hiljem Touvel) – moodustati pärast ala vallutamist, esmamainitud 1379

14.–16. sajand

Karula (Carwele) – moodustati 14. sajandil, esmamainitud 1532

17. sajand

Hargla – moodustati 1694. aastal Karula, Gaujiena (Koivalinna) ja Urvaste kihelkonna osadest

Ajalooline (kuni 1920) Valgamaa jääb tänapäeval Läti aladele, v.a Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) ja Härgmäe kihelkondadest. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivaliina kihelkonnast (läti k Gauijena, saksa k. Adsel). On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal oli see osake latgalite aladest. See on siiski vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas palju lätikeelseid kohanimesid.

Viljandimaa

Muinaskihelkonnad

Mõhu maakond

Sakala maakond

Nurmekund ('Nurmegunde)
Paistekund

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Pilistvere (Pilsekon) – moodustatud enne 1234. aastat Nurmekunde kihelkonna alale
Põltsamaa – kihelkond asutati hiljemalt 1234 Mõhu muinaskihelkonna alale
Paistu (Paistekund) – moodustatud kohe pärast vallutamist, preestrit mainiti aastal 1234
Suure-Jaani (Walle) – moodustatud kohe pärast ala vallutamist
Tarvastu (Tarwis) – esmamainitud 1225
Viljandi – esmamainitud 1234

14.–16. sajand

Kolga-Jaani (Corpes) – esmamainitud 1559. aastal, 1639. aastani kuulus vahetevahel Põltsamaa kihelkonda

20. sajand

Kõpu – moodustati 1911. aastal Viljandi kihelkonna lääneosast.

Virumaa

Muinaskihelkonnad

Alutaguse (Alentagh)
Askälä (Askælæ)
Lemmu (Lemmun, Laemund) – selle lõunaosa kandis nime Pudiviru.
Mahu (Maum)
Rebala (Repel, Revelensis provincia). Samanimeline kihelkond asus ka Harjumaal.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Haljala – moodustati 1220. aastail Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosast.
Jõhvi (Gewi, hiljem Jewe) – esmamainitud 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
Kadrina (Toruestæuæræ, Tristef, St. Katharinen) – moodustati umbes 1240, esialgne nimi Argoma.
Lüganuse (Lygenus) – esmamainitud 1373, moodustati sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladel.
Simuna (Katcækylæ) – moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust, esialgne nimi Katküla
Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladele, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara alates 1623.
Viru–Jaagupi – moodustatud pärast 1220. aastat Lemmu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Võhu, 1867 eraldati osa territooriumit Iisakule
Viru–Nigula – moodustatud pärast 1220. aastat Mahu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Mahu kihelkond.

14.–16. sajand

Iisaku – eksisteeris 1654–1774; eraldus Jõhvi– ja Vaivara kihelkonnast hiljem liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga.
Rakvere – esmamainitud 1459, moodustati Haljala, Mahu (Viru–Nigula) ja Võhu (Viru–Jaagupi) maadele.
Väike-Maarja – eraldus pärast 1346. aastat Simunast, asub Lemmu muinaskihelkonna maadel.

18.–20. sajand

Iisaku – 1867 moodustati Viru–Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale.

Võrumaa

Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

Valgatabalve

Kirikukihelkonnad

13. sajand

Põlva – moodustati sajandi alguses ajaloolise Valgatabalve kihelkonna alale, esmamainitud 1452. Samas on Põlva seostamine Valgatabalve nimetusega senini vaid hüpotees, millele kindlat tõestust ei ole.

14.–16. sajand

Rõuge (Rewg) – moodustati 16. sajandil, esmamainitud 1613
Urvaste – esmamainitud 1437, varem nimetatud ka Antsena kihhelkund

17. sajand

Kanepi – moodustati 1675. Otepää, Põlva ja Urvaste kihelkonna osadest
Räpina (Repin hiljem Rappin) – moodustati 1630. aastal Põlva ja Võnnu kihelkonnast eraldatud alale
Vastseliina – iseseisvus 1630

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti oli varajasel keskajal suur osa hilisemast Võrumaast üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsaala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

Vaata ka

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2016. Vaadatud 23. aprillil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

Die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. Band 2. Der Livländische, Estländische und Kurländische Konsistorialbezirk. Herausgegeben vom Zentral-Komite der Unterstützungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. St. Petersburg, 1911.
Prof. J. Uluots, Agraarõigus, Tallinnas 1934.
Eesti talurahva ajalugu, I köide, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, kirjastus Olion, 1991.
Nils Blomkvist. Clash or compromise?: the europeanisation of the Baltic Sea area 1100-1400 AD : papers of the XIth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996
Eesti rahva ajalugu, 4. vihk, K/Ü. Loodus, Tartu, 1933.
Henriku Liivimaa kroonika, Tallinn, Eesti Raamat, 1982.
J. Reintalu. Kihelkond omavalitsuse ühikuna? Uus Eesti, 2. september 1936, nr. 237, lk. 4.
Lauma Sloka: Vidzemes draudžu kronikas. Rīga: Valsts arhīvs, 1925–1927 (Osad: 1, 2, 3); teavik Kihelkond E-kataloogis ESTER
Anti Selart (2019). Miks on Eesti kihelkonnad nõnda suured? Riho Altnurme (Toim.). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis (58−66). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vello Salo, Oleg Roslavlev, Eesti kihelkonnad a. D. 1520, Tuna 4/2007</ref>

Välislingid

Eesti kihelkonnad
Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
http://www.mois.ee/kihel/ – Kihelkondade nimistu Eesti mõisaportaalis (linkidel avanevad ka ajalooliste maakondade ja kihelkondade lühitutvustused)
Ajaloolised kihelkonnanimed- ja piirid seisuga 24. veebruar 1918. a.

[1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2016. Vaadatud 23. aprillil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]