Paide kihelkond

Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Paide kirik

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu

Paide kihelkond rajati 1636. aastal mõnedest Peetri ja Türi kihelkonna aladest.

Alates 1738. aastast oli Paide ja Anna kirikus ühine pastor ning Paide ja Anna kihelkondade piirkonda nimetati Paide ja Anna kihelkonnaks, Paide-Anna kihelkonnaks.

Kihelkonnas paiknes ka maakonnakeskus Paide.

Paide kihelkonna mõisad

• Lasputre mõis (Flaschenfutter) – Mäo mõisa karjamõis
• Luua mõis (Bärenshof) – Mäo mõisa karjamõis
• Mäo mõis (Mexhof) – rüütlimõis ja Luua karjamõis, Lasputre karjamõis
• Mündi mõis (Müntenhof) – rüütlimõis – kuulus hiljem Türi kihelkonda, Tülba eramõisaga
• Paide kirikumõis (Weissenstein) – kirikumõis
• Prääma mõis (Bremerfeld) – rüütlimõis ja Reopalu kõrvalmõis (mis kuulus hiljem Türi kihelkonda), Viraksaare karjamõis
• Tülba mõis (Tülp) – rüütlimõis – Mündi mõisa kõrvalmõis
• Viraksaare mõis (Wiraksare) – Prääma mõisa karjamõis

Paide kihelkonna mõisavallad

Paide kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

• Mäo mõisavald (Gemeinde Mexhof) – vallas said 125 peret perenime
• Mündi mõisavald (Gemeinde Müntenhof) – vallas said 41 peret perenime
• Paide kirikuvald (Gemeinde Weissenstein) – vallas said 11 peret perenime

Paide kihelkonna vallad

Paide kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

• Mäo, Prääma ja Paide vald, Paide kirikuvald (Mexhof mit Bremerfeldt und Pastorat Weissenstein) – muudeti 1892: eraldati Prääma mõis ja liideti Türi kihelkonna Väätsa vallaga, samal ajal eraldati Paide kirikumõis ja liideti Türi kihelkonna Kirna vallaga

1892 moodustatud

• Mäo vald – 1892 liideti Türi kihelkonna Mündi vald, 1906 liideti vallaga Peetri kihelkonna Sargvere vald

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäevase haldusjaotuse järgi asusid kihelkonna maad Paide linna territooriumil.

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 517–519.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 93.
• Hilda Kõrge. Ajalooline traditsioon Paide ja Anna kihelkondadest 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.

Välislingid

• Paide kihelkonnast Eesti mõisaportaalis