Kalad

Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on see siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces).

Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu leidub rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni.

Kalad on inimese jaoks tähtsad püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportlik kalapüük, esteetiline väärtus on kaladel näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud raamatutes ja filmides.

Välimus

Kalade kehaosad

Kalade välimust iseloomustab piklik keha^[viide?] ja lõpuste ning paaris- ja paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).

Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.

Kalade evolutsioon

Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat.

Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaliste (Myxiniformes) seltsi.

Süstemaatika

Alamklass Pteraspidomorphi (varajased lõuatud kalad; väljasurnud)
Klass Thelodonti
Klass Anaspida
(määratlemata takson) Cephalaspidomorphi (varajased lõuatud kalad)
- (määratlemata takson) Hyperoartia
  - Silmlased (Petromyzontidae)
- Klass Galeaspida
- Klass Pituriaspida
- Klass Osteostraci
Infrahõimkond Lõugsuused (Gnathostomata) (lõuaga selgroogsed)
- Klass Placodermi (kilbiga kalad; väljasurnud)
- Klass Kõhrkalad (Chondrichthyes) (haid, raid)
- Klass Akantoodid (Acanthodii) (väljasurnud)
- Ülemklass Luukalad (Osteichthyes)
  - Klass Kiiruimsed (Actinopterygii)
  - Klass Sagaruimsed (Sarcopterygii)
    - Alamklass Coelacanthimorpha (latimeeria)
    - Alamklass Kopskalalaadsed (Dipnoi) (kopskalad)

Kalu on tänapäeval umbes 28 000 liiki.

Kalad toiduainena

Pikemalt artiklis Kala (toit)

Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke^[viide?], mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%^[viide?]. Rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1–33%, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemaks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli.^[viide?] Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis.^[viide?] Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A-, D- ja E-vitamiini, mõnel liigil ka B₁- ja B₂-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulisi oomegarasvhappeid.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor.^[viide?] Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest^[viide?] ja hoiab ära südameinfarkti^[viide?]. Kaaliumisisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele^[viide?]. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoidud seega eriti olulised kilpnäärme alatalitluse all kannatavatele inimestele.

Vaata ka

Välislingid

David Star Jordan,The Genera of Fishes and a Classification of Fishes, Stanford University Press, 1963, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.10.2013) (inglise keeles)
Peter Singer. Kui kalad suudaksid karjuda epl.ee, 14. september 2010
Eestikeelsete kalanimetuste andmebaas