Idarinne (Esimene maailmasõda)

Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik. Rinne hõlmas suurt osa Ida-Euroopast, kulgedes Läänemerest kuni Musta mereni ja ulatudes ka Kesk-Euroopasse.

Idarinne
Osa Esimesest maailmasõjast
Päripäeva ülevalt vasakul: Karpaatides (1915); Saksa sõdurid Kiievis (märts 1918); Vene lahingulaev Slava (oktoober 1917); Vene jalavägi (1914); Rumeenia jalavägi.
Toimumisaeg	1. august 1914 – 7. mai 1918 (3 aastat, 9 kuud, 2 nädalat ja 4 päeva)
Toimumiskoht	Kesk- ja Ida-Euroopa
Territoriaalsed muudatused	Keskriikide võit Venemaa Keisririigi kokkuvarisemine ja Vene kodusõja algus Brest-Litovski rahulepinging Venemaaga Brest-Litovski rahuleping Ukrainaga Bukaresti rahuleping Rumeeniaga Kõigi lepete annulleerimine pärast Keskriikide kapituleerumist maailmasõjast tervikna
Osalised
Saksa keisririik Austria-Ungari keisririik Bulgaaria (1916–17) Osmanite riik (1916–17) Venemaa Keisririik (1914–17) Venemaa Vabariik (1917) Rumeenia (1916–17) Piiratud toetus: Serbia Belgia (1915–17) Briti impeerium (1916–17) Prantsusmaa (1916–17) Vene NFSV (1918)
Väejuhid või liidrid
Paul von Hindenburg Erich Ludendorff Leopold, Baieri prints Max Hoffmann Conrad von Hötzendorf Arthur Arz von Straußenburg Nikola Žekov Suurvürst Nikolai Nikolai II Mihhail Aleksejev Aleksei Brusilov Lavr Kornilov Ferdinand I Constantin Prezan Nikolai Krõlenko
Väeüksused
Väeüksuste loend Ida-Preisimaa 8. armee 10. armee Poola 9. armee 1. armee Galiitsia 2. armee 3. armee 4. armee 11. armee XV korpus Rumeenia 9. armee Donau armee 1. armee 3. armee XV korpus Mereüksused Keiserlik Saksa merevägi (Läänemerel) Konstantinoopoli flotill Osmanite merevägi Austria-Ungari merevägi Väeüksuste loend Põhjarinne 1. armee 5. armee 6. armee 12. armee Läänerinne 2. armee 10. armee Eriarmee Looderinne 3. armee 4. armee 7. armee 11. armee Rumeenia rinne 4. armee 6. armee 8. armee 9. armee 1. armee 2. armee 3. armee 4. armee Liitlasväed 1. Serbia diviis Ekspeditsioonikorpus Ekspeditsioonikorpus Prantsuse sõjaline missioon Mereüksused Balti laevastik Musta mere laevastik Läänemere allveelaevade flotill
Kaotused
1 468 811 173 858 langenut 1 151 153 haavatut 143 818 vangilangenut 4 377 000 730 000 langenut 2 172 000 haavatut 1 479 000 vangilangenut või teadmata kadunut 45 000'' 10 000 vangilangenut 30 250 Kokku: 5 900 000 9 347 000 2 254 369 langenut 3 749 000 haavatut 3 343 900 vangilangenut 535 700 335 706 langenut 120 000 haavatut 80 000 vangilangenut Kokku: u 9 900 000
Hukkunud tsiviilelanikke: 2 000 000+

1916. aastal astus sõtta Rumeenia kuningriik, kellele Antant oli selle eest lubanud Transilvaaniat, mis kuulus tollal Austria-Ungari koosseisu. Rumeenia maaväe sissetung Transilvaaniasse oli algselt edukas, kuid Bulgaaria üksuste löök lõunasuunalt lubas Austria-Ungari ja Saksa vägedel rumeenlased peatada ning seejärel tagasi suruda.

Järgnenud aasta veebruaris puhkes Venemaal revolutsioon, mille üheks põhjuseks oli ka ilmasõjast tulenev eluraskus. Keiser Nikolai sunniti troonist loobuma ning võim läks Ajutisele Valitsusele, mida juhtis alul Georgi Lvov ja hiljem Aleksandr Kerenski. Uus Venemaa Vabariik jätkas Rumeenia ja ülejäänud Antandi poolel sõjategevust: Kerenski juhtimisel võeti suvel ette Juulipealetung, mille ebaõnnestumine nõrgestas märkimisväärselt nii riigikorda kui sõjaväge. Sama aasta oktoobris haarasid Venemaal riigipöördega võimu bolševikud, kes sõlmisid Keskriikidega 3. märtsil 1918 Brest-Litovski rahulepingu, millega anti sõja lõpetamiseks ära suuri maavaldusi. Mai alul alistus Rumeenia ja sõlmis sarnase Bukaresti rahu, kuid mõlemad lepped annulleeriti 1918. aasta novembris, mil Keskriigid sõjast kapituleerusid.

Välislingid

•  Idarinne (Esimene maailmasõda) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis