1887

1887. aasta (MDCCCLXXXVII) oli 19. sajandi 87. aasta.

Sündmused Eestis

13. jaanuar (vkj 1. jaanuar) – jõustus seadus, mille järgi endised kroonutalupojad pidid oma rendimaa välja ostma ja tähtajaks määrati kuni 45 aastat^[1]. Kroonu- ja eramõisate talupoegade vahel kaotati erinevused maksude ja koormiste osas^[1].
7. veebruar (vkj 26. jaanuar) – riiginõukogu otsusega taheti moodustada kõiki tüüpi üldhariduskoolide juhtimise ja nende tegevuse järelevalvamiseks direktorite (kubermangude rahvakoolides) inspektorite (maakondade rahvakoolides) ametikohad^[2].
Venestusaeg. Aprillis avaldati ringkiri, kus sätestati, et vallavalitsustes tohib teiste ametiasutustega suheldes kasutada vaid vene keelt^[1].
22. aprill (vkj 10. aprill) – Venemaa keiser kinnitas seaduse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mis nägi ette, et kõikides poeglastegümnaasiumides ja reaalkoolides (pluss nendega ühesuguste õigustega eragümnaasiumides) tuli 1887./1888. õppeaastast sujuvalt üle minna venekeelsele õppetööle^[1].
15. mai (vkj 3. mai) – Suure-Jaanis asutati laulu- ja mänguselts "Ilmatar"^[1].
Venestusaeg. Aleksander III kinnitas "Ajutised täiendavad määrused algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangudes"^[1].
27. oktoober (vkj 15. oktoober) – Lilli Suburgi eestvõttel hakkas ilmuma ajakiri "Linda. Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale"^[1].
Narvas alustas tegevust muusikakool^[1].

24. märts – Ivan Kramskoi, vene maalikunstnik ja kunstikriitik
4. juuni – Albert-Ernest Carrier-Belleuse, prantsuse skulptor
30. juuni – Constantin Caspar Andreas Grewingk, baltisaksa päritolu geoloog ja arheoloog

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 152
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 153