Early Life Experiences and Trajectories of Cognitive Development

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Kutseõpetajate professionaalsust mõjutavad oluliselt õpilaskonna muutused, millega on kaasnenud uued nõudmised tööle. Varasemates uurimustes on rõhutatud, et muutuste kogemisele avaldab mõju professionaalne mälu, mis sisaldab ametialaseid mälestusi ja sündmusi, kujundades nende kaudu professionaalseid teadmisi ja tööalaseid tavasid. Käsitledes professionaalset mälu kui ühte kutseõpetajate professionaalsuse karakteristikut, oleme seadnud uurimuse eesmärgiks selgitada kutseõpetajate kogetud muutusi õpilaskonnas, tuginedes professionaalse mälu kontseptsioonile. Artikkel põhineb kombineeritud uurimisviisil, kus andmeid koguti kvantitatiivse küsitluse ja kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuudega. Uurimistulemustest ilmneb, et lühema staažiga ja nooremad kutseõpetajad kogevad muutusi õpilaskonnas positiivsemalt kui pikema staažiga ja vanemad kutseõpetajad. Lisaks mõjutab muutuste kogemist töö kontekst. Õpilaskonna muutustele antud tähendused sõltuvad ühiskondlikest ja hariduspoliiti...

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Lapsekesksele kasvatusele üleminek on alushariduse valdkonnas olnud üks olulisimaid eesmärke alates Eesti taasiseseisvumisest. Selle eesmärgi täitmisel on õpetajatele abiks olnud Hea Alguse programm, milles rõhutatakse lapse individuaalsuse toetamist valikute võimaldamise ja last toetava pedagoogilise praktika kaudu. 2008. aastal tehtud kirjaliku küsitlusega selgitati välja, milliseid erinevusi esineb Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate õpetajate hinnangutes oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Küsimustiku koostamise aluseks oli rahvusvahelise Hea Alguse Ühingu õpetajate hindamise standard. Uuringu tulemustest ilmneb, et Hea Alguse rühmade õpetajad rakendasid enda hinnangul oma tegevuses lapsekeskset kasvatust enam kui nende lasteaedade õpetajad, mis ei kuulu Hea Alguse programmi. 2016. aastal tehti sama uurimisvahendiga võrdlusuuring, et välja selgitada, kas Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate õpetajate hinnangutes on varasema uuringug...

2018

Käesoleva uurimustöö eesmärk oli uurida lasteaedade lapsi – kuidas nende päevase uinaku pikkus ja kvaliteet on seotud ööune pikkuse ja kvaliteediga ning kuidas mõlemad on seotud tervise- ja käitumisprobleemidega. Valim koosnes 112st Tartu linna ja maakonna lapsest. Uuring oli küsimustikupõhine. Lapse kohta täitsid küsimustikud nii uuritava lapse vanemad kui lasteaia rühma õpetajad. Uuringu tulemused aitavad kaardistada päeva- ja ööune mustrite seoseid probleemsete valdkondadega, mis annavad aluse täpsemateks ja mahukamateks uuringuteks. Tulemused ei näidanud statistiliselt olulisi seoseid lõuna- ja ööune vahel. Küll aga oli lühem ööuni ema hinnangul seotud kehvema tervisega, rohkemate valude ja negatiivse meeleoluga. Vanusega laste vastandlik käitumine küll vähenes, kuid rohkem vastandlikku käitumist oli seotud ka lühema lõunaunega. Käitumisprobleemid olid seotud ka uneprobleemidega üldiselt

2011

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2017

Tervishoiuvaldkonnas võib üliõpilaste puudulik ettevalmistus viia probleemideni kõrgkoolis (nt üliõpilaste väljalangemine) ning hiljem ka sotsiaalsfääris (nt kvalifitseeritud tööjõu puudus tervishoiusüsteemis). Probleemide ennetamiseks on oluline hinnata, kas ja mil määral esineb puudusi kõrgkooli sisseastujate ettevalmistuses loodusteaduste valdkonnas. Uurimuse eesmärk on välja selgitada kõrgkooli tervishoiu erialadele õppima asunud gümnaasiumilõpetajate loodusteaduslike teadmiste ja oskuste tase loodusteadusliku ning tervisealase kirjaoskuse aspektide kaudu. Valimisse kuulusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimese aasta üliõpilased (n = 213), kes täitsid kontekstipõhise interdistsiplinaarse küsimustiku. Uurimistulemustest selgub, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastunute loodusteaduslikud teadmised ja oskused on ebapiisavad ning see võib osutuda takistuseks edasistes õpingutes. Heal järjel on vaid madalamat järku oskused, nt aineteadmiste reprodutseerimine. Loodusteadusliku kirjaos...

2012

2004

2021

Supporting the development of hearing loss children: training program for kindergarten teachers. Previously, the extent of the knowledge that kindergarten teachers possess about supporting the development of children with hearing loss has not been studied in Estonia. Thanks to inclusive education and hearing aids, more and more children with hearing loss are entering mainstream kindergartens, and it is therefore important to raise teachers' awareness of supporting the development of children with hearing loss. This master's thesis aimed to compile an in-service training program supporting the needs of hearing loss children's kindergarten teachers, based on the teachers' knowledge, assessments and literature data. An electronic questionnaire was used to collect the research data and the obtained results were analyzed by a quantitative method. 99 Estonian kindergarten teachers participated in the study, and the research results showed that teachers' knowledge about supporting the development of hearing loss children is rather low. Teacher ratings were higher in areas based on the teachers themselves or other children in the group and lower in areas that specifically included supporting the development of a hearing loss child. According to Estonian kindergarten teachers, they need additional instruction in all areas concerning children with hearing loss.

2019

Case vignetee description of schizophrenia. (PDF 186 kb)

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2016

Artiklis keskendutakse õpetajate juhendamispraktika seostele õpilaste kaasatusega õppimisse. Õpetaja poolt tunnis rakendatud juhendamisstiili väljaselgitamisel võeti aluseks isemääramisteooria (self-determination theory), mille kohaselt on õppijate motivatsiooni ja seda väljendavat kaasatust toetava õpikeskkonna loomisel olulised kaks õpikeskkonna dimensiooni: autonoomsuse toetamine ja struktureeritus. Täpsemalt analüüsiti, millist mõju avaldavad õpetajapoolne autonoomsuse toetamine ja struktureeritus põhikooli 2. klassi (N = 260) ja 7. klassi õpilaste (N = 207) kaasatusele tunnis. Andmete kogumisel kasutati tunnivaatlust ning küsitleti õpilasi. Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et 2. klassi õpilaste hinnangud oma kaasatusele olid 7. klassi õpilaste omadega võrreldes oluliselt kõrgemad ning tüdrukud hindasid mõlemas klassis enda kaasatust kõrgemalt kui poisid. Kaasatuse komponentidest ennustas õpetajapoolne autonoomsuse toetamine 2. klassi õpilaste pingutamist ning 7. klassi õpila...