Amamentação2 curvas

Mäetagused, 2007

Kõik sai alguse 2006. aasta märtsi algul tulnud elektronkirjast, mille saatjaks oli keegi doktor professor Gerelbaatar, sisuks aga kutse augustis Ulaanbaataris toimuvale Munkhtengeri-uuringute konverentsile. Et konverentsikutseid tuleb viimasel ajal kõikjalt maailmast, oleksin selle võib-olla hooletult üle vaadanud ja siis unustanud, kuid silma hakkasid read: "Devoted to the 800th Anniversary of the Yeke Mongol Ulus (Great Mongolian State 1206-2006)." Need tuletasid meelde lapsepõlvest tuttava Vassili Jani mongoli vallutajate teemalise triloogia, hilisemas elus loetud Issai Kalašnikovi Julma sajandi ning teadustööde jaoks uuritud Dansan Lubsani Altan tobč y ehk Kuldse loo. Et meie idapoolsete hõimurahvaste, eriti aga šamanismi uurimisel, ei saa mööda vaadata ka mongolitest, olin üht-teist lugenud nii nende elu-olu kui ka ajaloo kohta. See oli vist eelaimdus, mis sundis mind veebruari esimestel kärekülmadel päevadel Moskvas minema spetsiaalselt tagasi poodi, et osta raamat, mis sisaldas Nikolai Bitšurini (isa Jakinfi) hiina allikate põhjal koostatud uurimust neljast esimesest Tšingise dünastia khaanist ning mongolitega seotud väljavõtteid Plano Carpini, Wilhelm de Rubrucki ja Marco Polo reisidest. Võtsin selle nüüd kapist ja otsisin üles vastava koha: 1206. Bing-yini esimene suvi. Kogunud Ononi ülemjooksul kokku kõik vürstid ja ametnikud, pani Tšingis välja üheksa valget lippu ja asus imperaatori (khaani) troonile. Vürstid ja ametnikud andsid talle nimetuse Tšingiskhaan. See oli Gyini dünastia kuues suvi, Tai-huo valitsemise aasta. (Mongolite ajalugu: 35-36). Mongoli riigi aastapäevaga oli kõik selge. Järgnes küsimus, mis on munkhtenger. Sõna teise poole tõlkimine polnud raske, sest teadsin, et tenger on taevas. Aga mida tähendas munkh selle ees? Vähese vaevaga leidsin internetist, et munkh, mongoli keeli õieti ìθíõ, tähendab igavest. Seega igavene taevas või ka igavene sinitaevasìθíõ õθõ òýíãýð. Niisiis oli konverents pühendatud mongolite vana usundi uurimisele. Selle usundi uurimisele, mis Tšingiskhaani vallutuste abil sai tuttavaks suurele osale Euraasia elanikkonnast. Teatavasti ei jõudnud mongoli http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr37/mongoolia.pdf

2007

Aju venoossed siinused on kovakelme lestmete vahel moodustunud urked, mis koguvad verd suuraju veenidest ja suubuvad sisemisse kagiveeni. Venoossed siinused voivad tromboseeruda erinevatel lokaalsetel ja susteemsetel pohjustel, kusjuures haigus voib avalduda aarmiselt heterogeense kliinilise sumptomaatikaga. Siinustromboosi diagnoosihupotees vajab toestust radioloogiliste uuringute abil ja oigeaegse diagnoosimise korral saab siinustromboosi edukalt ravida ule 90%-l juhtudest. Artiklis kasitletakse siinustromboosi kliinilist pilti, diagnoosimist ja ravi ning esitatakse andmed TU Kliinikumi neuroloogiaosakonnas ravitud juhtude kohta. Eesti Arst 2007; 86 (12): 897–902

2008

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Mäetagused, 1996

võib pidada viimaseks suureks nganassaani shamaaniks. Tema isa Djuhade Kosterkin sai laialdaselt tuntuks tänu Andrei Popovile, kes oma 1936. aastal ilmunud raamatu "Tavgitsõ" ühe peatüki pühendas nganassaani shamanismile. Selles kasutatud materjal pärines valdavalt Djuhadelt. Tema kutsumusnägemusi ja puhta koja rituaali kirjeldust on kas osaliselt või tervikuna tsiteerinud paljud teadlased, teiste hulgas ka M. Eliade (vt. Eliade 1974: 38-42). Räägiti, et enne Tubjaku sündi surnud kõik Djuhade poeglapsed imikueas. Kui Djuhade esimene naine (tal oli kolm naist) taas käima peal oli, ennustanud Djuhade, et nüüd sünnib poeg, kes teistele poegadele elutee avab. Tubjaku sündinud "särgis". Nimi anti talle kaelal oleva nööbikujulise sünnimärgi järgi. Djuhade ennustus osutus õigeks, sest pärast Tubjakut sünnitasid naised talle veel poegi. Aastaid elas Tubjaku tundras küti, kalamehe, põdrakasvataja ja praktiseeriva shamaanina. 40-te aastate lõpus, kui kohalikud võimud alustasid aktiivset shamanismi likvideerimise poliitikat, arreteeriti ta ja mõisteti laagrisse "ametiseisundi kuritarvitamise" ettekäändel, s.o. mitte sellepärast, et ta oli shamaan, vaid sellepärast, et ta võttis oma töö eest tasu. Pärast vangist vabanemist jätkas Tubjaku loitsimist. Ametivõimud teda rohkem ei tülitanud.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2015

Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk on selgitada välja lauselõpulist kitsast fookust laiast fookusest eristava emfaatilise primaarse lauserõhu akustilised korrelaadid eesti keeles. Tähenduseristust kandvat emfaasi vaadeldakse ka lause eelviimasel sõnal, kus selle realiseerumist ei mõjuta prosoodilise piiri korrelaadid. Uurimus täiendab varasemat uurimust, milles testiti emfaasi korrelaate piirieelses positsioonis. Uurimuse tulemusena leitakse, et piirieelses positsioonis ebaoluliseks osutunud põhitooniga seotud korrelaadid on mittepiirieelses kontekstis osaliselt olulised. Mõlemas kontekstis on oluline sihtsõna suhteline intensiivsus lauses. Lisaks vaadeldakse, kuidas emfaasi peamiseks korrelaadiks osutunud pikenemine sõnas realiseerub ning suhestub väldet signaliseerivate kestussuhetega jalas. Leitakse, et mittepiirieelses kontekstis toimub pikenemine kestussuhetele vastavalt (esimeses ja teises vältes) või seda suurendades ja vältetunnust võimendades (kolmandas vältes)....

Mäetagused, 1999

2005

Revista del ISM, 2005

Mäetagused, 2003

Millega võiks õigustada arutlemist regilaulude mütoloogiliste motiivide üle? Ühest küljest on selleks suurenenud huvi regilaulu kui sellise vastu üldse, mida näitas kas või viimase selleteemalise konverentsi rahvast täis saal. Teisest küljest on vastavaid käsitlusi suhteliselt vähe ja needki (peamiselt Soome teadlaste töödes leiduvad) püüavad näidata pigem ühe või teise motiivi algupära ja sünniaega kui vaadelda neid tähendusi muutvate poeetiliste väljendustena muutlikul usundilisel taustal. Paradoksaalsel kombel avab just loobumine regilaulu motiivide käsitamisest esivanemate kindla tähendusega sõnumitena tee nende tähenduslikkuse mõistmiseks, luues eeldused nende potentsiaalse mitmemõttelisuse ja polüfunktsionaalsuse möönmisele. Alles siis, kui näeme motiive selliste tekstidetailidena, võime hakata küsima nende kasutamis-ja ümbertegemisvõimaluste kohta. Kas on üldse mõtet rääkida motiividest? Kuna võime regilaulude motiive pidada laulude koostamise kognitiivseteks üksusteks, on selge, et need pole olnud ega saa olema regilaulu uurimise "ideaalsed tüübid", mille piiritlemine ja kirjeldamine võimaldaks öelda "kogu tõe" nii tekstide kui ka esituste kohta. Vastavalt vajadustele tunnetas laulik motiive kas suuremate või väiksemate meetrilise allstruktuuriga sõnakooslustena. Minu arvates on just see "vastavalt vajadusele" kiviks, mille otsa paratamatult komistab iga teooria, mis tahab sedalaadi tekstiloomise komponente liigitada ja mõõta. Nagu kirjanduslikud ja rahvaluuležanrid, nii on ka motiivid, teemad ja vormelid praktilistest vajadustest lähtuva liigitussüsteemi loomiseks kasutatavad põhimõtted, mida B. Croce võrdles raamatute korrastamisega formaadi, autorite, teemade jt tunnuste või omaduste järgi. Ta lisas: Mida te aga kostaksite selle peale, kui keegi asuks tõemeeli uurima, missugused kirjanduslikud seaduspärasused avalduvad teostes, mis kuuluvad rubriiki varia või miscellanea, Aldo Manuzio või Bodoni sarja, A-või B-riiulile-neisse täiesti suhttp://haldjas.folklore.ee/tagused/nr24/lintrop.pdf