Academia.edu no longer supports Internet Explorer.
To browse Academia.edu and the wider internet faster and more securely, please take a few seconds to upgrade your browser.
1997, Mäetagused
…
9 pages
1 file
Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.
Mäetagused, 1998
Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.
Mäetagused, 1998
Ülevaate lõpetuseks tutvustan tegelast, kellest rääkides kasutatakse tavaliselt vaid eufemisme (mansidel näiteks ui 'loom', n'urumui 'sooloom', untvoi 'metsloom', liling ui 'elav loom', jalpõng ui 'püha loom', ans'õhh 'vana', maakolang oika 'muldkoja taat', konsõng oika 'küüneline taat', pupi/pupak(ve), viimane peamiselt naiste ja laste pruugis), ning kes on kujunenud peamiseks obiugrilaste pärimust koondavaks ja alal hoidvaks teguriks. Tema nimel anti vandeid, siiralt uskudes, et valetajat tabab kiire karistus ta käppade vahel, tema auks korraldati kõige suuremaid pidustusi. Mitte ühelegi ülikule ega jumalusele ei esitatud nii palju laule ja tantse kui talle. Isegi ta kehaosi ei nimetatud õigete nimedega. Kõrv oli aankval 'känd', silm sov 'täht' või sosõg 'mustsõstar', nina seenõg 'kasepahk', keel khoosvoi 'sipelgas', kõht khaap 'paat' jne. Karu. Mõnedes karupeielauludes esineb karu taevajumala Numi-Toorumi lapsena (pojana või tütrena), kes isa keelust hoolimata kodust välja läheb. Näiteks on mansi müütilises laulus värsid: Ta pääses välja, kuulis: linnaserva poolt kosab hääli. Ta kuulis: palju rahvast on näha. Mängiv mees mängib. Üks ratsanik hakkas teda taga ajama, ta pages tagasi. Tagasipagemise ajal ta jalg läbi vajus. Ta pöördus tagasi, vaatas alla: otsekui kollase matiga kaetud maa paistab. Mõtleb: "Minusuguse metsloomatüdruku ringi kõndimiseks milline maake!" (Kannisto, Liimola 1958: 35-36) Ning tütar palus isa, et see ta maa peale laseks. Isa aga vastas: "Tütreke, milline tore maa! Sinna maale kui satud, paksud sääseparved, paksud parmuparved sulle piina teevad. Nina ei mahu (pistma), kõrv(a) ei mahu (pistma), tihe (metsa)küngas." (Samas: 38-39.) Ent tütar tahtis ikka maa peale.
Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, 2012
Mäetagused, 2008
http://www.folklore.ee/tagused/nr39/rein.pdf Andreas Arvidi disputatsioon De natura et constitutione medicinae arstiteadusliku mõtte arengu peegeldajana 17. sajandi Tartu ülikoolis 1 Kaarina Rein Teesid: Antud artikkel käsitleb rootsi luuleteoreetiku Andreas Arvidi (u 1620-1673) meditsiinialast disputatsiooni De natura et constitutione medicinae, mis kaitsti Tartu ülikoolis 1648. aastal, seega Academia Gustaviana ajajärgul. Andreas Arvidi õppis Tartu ülikoolis loodusteadusi ning andeka tudengina disputeeris ta väga erinevatel teemadel. Tema arstiteaduslik töö selgitab sõna "meditsiin" tähendust ja defineerib meditsiini kui nähtust. Andreas Arvidi arutleb meditsiini leiutamise põhjuste ja eesmärkide üle ning esitab meditsiini jaotused. Kogu töös ilmutab autor suurepäraseid teadmisi kreeka ja rooma autorite tundmisel ning ka uuema meditsiinikirjanduse vallas. Märksõnad: Andreas Arvidi Stregnensis, disputatsioonid 17. sajandil, meditsiiniajalugu, meditsiiniharidus rootsiaegses Tartu ülikoolis, õppetöö Academia Gustaviana Dorpatensises. Enamikus 17. sajandi kõrgkoolidest mängis meditsiiniharidus teoloogia ja õigusteadusega võrreldes üpris tagasihoidlikku rolli. Võrdlemisi vähesed tudengid valisid arsti elukutse, sest haavaarste-kirurge oli igas väiksemaski linnas ning arstina oli raske töökohta leida (Tering 1984: 113). Ka Tartu Academia Gustavianas ja hilisemas Academia Gustavo-Carolinas oli arstiteaduskonnas tudengeid teiste teaduskondadega võrreldes väga vähe ning meditsiinialaste väitekirjade hulk on Tartu ülikoolis 17. sajandil olnud tühine. Need, kes lootsid arstina leiba teenida, pidid õppima tollastes kuulsaimates ülikoolides-Leidenis, Utrechtis, Paduas, Helmstedtis, Erfurdis või Jenas, kus oli olemas Theatrum anatomicum või mõni kliinik. Ka Liivimaale saabunud meedikud olid sageli õppinud just nendes kõrgkoolides. Rootsiaegse Tartu ülikooli kasvandikest on meditsiini alal olnud tegevad vaid 11 isikut: nendest kaheksa oli õppinud Academia Gustavianas ja kolm Academia Gustavo-Carolinas. Academia Gustavianas meditsiini õppinutest ja hiljem selles vallas tegutsenutest on kindlaks tehtud kaks juhtu-David Cunitius ja Olaus Oestenius (Tering 1984: 114).
Keel ja Kirjandus
Mäetagused, 2011
The article takes a critical look at archaeoastronomy as a marginalised area of research and dwells upon the so-called "bad examples" with an aim to highlight the methodological reasons why archaeoastronomy is not considered a true science. The elicited examples are indeed made by amateurs, yet with an academic research background, and published in academic format. Thus, these treatments can potentially Tõnno Jonuks www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused 78 find their way into the knowledge of common people and shape their worldview. Until now, critical reviews of the relevant treatments have been non-existent, and the following article attempts to analyse the problematic issues in archaeoastronomy related treatments and bring out certain generalisations as to why such strange conclusions have been reached.
2006
4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese olemasolu siht-do/ ca (Rm 1,21-23; 3,23) 4.4.1. Mõiste do/ ca Pauluse tekstides 4.4.2 .Mõiste do/ ca seos patuga 4.4.3. Mõiste do/ ca seos loomisega ja tulevikuline kirkus Kokkuvõte KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Allikad Sõnaraamatud ja grammatika Kommentaarid, monograafiad, artiklid ja artiklite kogumikud Materjalid internetist ZUSAMMENFASSUNG. PAULINISCHE ANTHROPOLOGIE: ABBRECHEN UND ZUM ZIEL KOMMEN DER SCHÖPFUNG 181 LÜHENDID Vana Testamendi apokrüüfid Brk-Baaruk 1Mak-1. Makkabite raamat 2Mak-2. Makkabite raamat Srk-Jeesus Siirak Trk-Saalomoni Tarkuseraamat Vana Testamendi pseudepigraafid 2Brk-2. Baaruki raamat ApokBrk-Apokalüptiline Baaruk 4Esr-4. Esra raamat Jub-Juubelite raamat 1En-1. Eenoki raamat kr.En-1. Eenoki raamatu kreekakeelne tekst 2En-2. Eenoki raamat JosAs-Joosep ja Asnat Eel.Ilm-Eelija Ilmutusraamat ApMos-Moosese ilmutusraamat Vita-Aadama ja Eeva elu (ladina tekst) LAE-Aadama ja Eeva elu TNaf-12 patriarhi testamendid, Naftali testament AscJes-Jesaja taevaskäik LibAnt-Pseudo-Philoni Liber Antiquitatum Biblicarum (Piibli muinsused) Pss Sol-Saalomoni psalmid TestIsaak-Iisaki Testament Qumrani tekstid CD-Damaskuse reeglistik 1QH-Kiituslaulude raamat Qumrani koopast nr 1 SISSEJUHATUS Uurimused Pauluse kohta Uurimused apostel Pauluse kohta on 20. sajandil (edasi ulatuvalt ka 21. sajandisse) teinud läbi mitmed muutused nii teemade vaatenurkade puhul kui metoodilistes küsimustes. B. WITHERINGTON III nimetab, et Pauluse kohta käivate uurimuste "koridorides puhuvad värsked tuuled" ja käes on põnev aeg uurida apostlit kirjavahetuses paganatega. 1 B. WITHERINGTON III loetleb järgmisi aktuaalseid teemasid: 1) Paulus kristlasena juudi perspektiivist 2 ; 2) Paulus feministlikust ja liberaalsest perspektiivist 3 ; 3) retoorikavõtted Pauluse kirjades 4 ; 4) Pauluse kirjade uurimine käsikirjana 5. J. D. G. DUNN leiab, et Pauluse teoloogiat tuleb laiemalt käsitleda kui pidevalt jätkuvat dialoogi, millel on oma kandev alus (Jumal Looja ja õigeksmõistja; Israeli suhe Jumalaga; Toora; kristlased on Kristuse kuju = teise templi juutluses mõisteti, et templiks on juudid ise), aga ka pöörded Paulusel endal teoloogilise dialoogi kestel (Kristuse mõistmine Jumala ilmutusena; Kristus on see, kes näitab, milline on Jumal; eshatoloogilised küsimused). Autori arvates teeb diskussioon Pauluse dialoogi üle huvitavaks ja värvikaks asjaolu, et erinevad teoloogid määratlevad Pauluse stabiilse aluse ja pöördepunktid erinevalt. U. SCHNELLE seostab Pauluse mõiste no/ moj ('seadus') erineva kasutuse eelkõige tema mõttemaailma muutumisega (1Ts, 1.2Kr ei edasta sellist no/ moj mõistmist nagu Rm ja Gl). 6 J. D. G. DUNN ja R. JEWETT tuginevad mõiste no/ moj tõlgendamisel soovile näidata, et Pauluse arusaam Moosese Seadusest on positiivne ja selles püsimine annab Iisraelile lootust Jumala kohtus püsima jääda (argumentatsioon põhineb mõiste e) / rga no/ mou 'seaduse teod' tõlgendusele). Moosese Seaduse 1 "Fresh winds are blowing througt the corridors fo Pauline studies, and in many ways it is an exciting time to be studying the apostle to the Gentiles` correspondence".
Mäetagused, 2010
Artikkel käsitleb 17. sajandi meditsiiniteadlase Johannes Raicuse töid, keskendudes tema Tartus valminud tööle Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio, mille üle väitles Tartu gümnaasiumis tulevane Academia Gustaviana teoloogiatudeng Petrus Turdinus. Vaadeldes seda disputatsiooni eesistuja ja väitleja muude tööde taustal, ilmneb, et kõnealuse kirjutise autor on kindlalt arstiteadlane Johannes Raicus. Tema käsitlus Tartu linnast ja Paracelsuse ideede edasiarendamine on üsna omapärane. Disputatio physico-medica votiva ... eristub nii Academia Gustaviana aegsetest Tartut käsitlevatest teostest kui ka tollastest arsti-ja loodusteaduslikest töödest, olles sel moel omalaadseks nähtuseks Tartu 17. sajandist pärinevate teadustööde seas. Märksõnad: esimene meditsiiniline ja loodusteaduslik teadustöö Tartu kohta, Johannes Raicus, rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest ja tegevusest, uuemad meditsiiniideed Tartus 17. sajandil Sissejuhatus Käesoleva artikli eesmärk on käsitleda Tartu gümnaasiumis 1631. aastal kaitstud disputatsiooni Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio (Loodusteaduslik-meditsiiniline votiivdisputatsioon pühenduseks Tartus juba kerkivale uuele kuninglikule kolleegiumile).Väitekirja eesistujaks oli arstiteadlane Johannes Raicus (u 1580-1632), kellest pidi saama tulevase Tartu ülikooli esimene meditsiiniprofessor. Disputatsiooni üle väitles 1631. aasta 26. märtsil Petrus Turdinus (1609-1653), kes oli Uppsala ülikoolis olnud teoloogiatudeng, ning jätkas õpinguid usuteaduse alal hiljem ka Tartu ülikoolis. Töö on trükitud Riias Gerhard Schröderi trükikojas. Artiklis käsitletakse Disputatio physico-medica votiva… valmimist mõjutanud tegureid ning disputatsiooni vaadeldakse nii Johannes Raicuse kui ka Petrus Turdinuse teiste tööde taustal, selgitamaks muuhulgas vaatluse all http://www.folklore.ee/tagused/nr45/rein.pdf
folklore.ee
Artikkel käsitleb 17. sajandi meditsiiniteadlase Johannes Raicuse töid, keskendudes tema Tartus valminud tööle Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio, mille üle väitles Tartu gümnaasiumis tulevane Academia Gustaviana teoloogiatudeng Petrus Turdinus. Vaadeldes seda disputatsiooni eesistuja ja väitleja muude tööde taustal, ilmneb, et kõnealuse kirjutise autor on kindlalt arstiteadlane Johannes Raicus. Tema käsitlus Tartu linnast ja Paracelsuse ideede edasiarendamine on üsna omapärane. Disputatio physico-medica votiva ... eristub nii Academia Gustaviana aegsetest Tartut käsitlevatest teostest kui ka tollastest arsti-ja loodusteaduslikest töödest, olles sel moel omalaadseks nähtuseks Tartu 17. sajandist pärinevate teadustööde seas. Märksõnad: esimene meditsiiniline ja loodusteaduslik teadustöö Tartu kohta, Johannes Raicus, rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest ja tegevusest, uuemad meditsiiniideed Tartus 17. sajandil Sissejuhatus Käesoleva artikli eesmärk on käsitleda Tartu gümnaasiumis 1631. aastal kaitstud disputatsiooni Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio (Loodusteaduslik-meditsiiniline votiivdisputatsioon pühenduseks Tartus juba kerkivale uuele kuninglikule kolleegiumile).Väitekirja eesistujaks oli arstiteadlane Johannes Raicus (u 1580-1632), kellest pidi saama tulevase Tartu ülikooli esimene meditsiiniprofessor. Disputatsiooni üle väitles 1631. aasta 26. märtsil Petrus Turdinus (1609-1653), kes oli Uppsala ülikoolis olnud teoloogiatudeng, ning jätkas õpinguid usuteaduse alal hiljem ka Tartu ülikoolis. Töö on trükitud Riias Gerhard Schröderi trükikojas. Artiklis käsitletakse Disputatio physico-medica votiva… valmimist mõjutanud tegureid ning disputatsiooni vaadeldakse nii Johannes Raicuse kui ka Petrus Turdinuse teiste tööde taustal, selgitamaks muuhulgas vaatluse all http://www.folklore.ee/tagused/nr45/rein.pdf
Scielo Pre-print, 2024
Internasjonal Politikk
Between Closeness and Evil: A Festschrift to Arne Johan Vetlesen, 2020
Journalism, 2019
International Journal of Arab Culture, Management and Sustainable Development, 2010
Modern ve Postmodern Toplumlarda Kimlik Oluşumları Üzerine Bir İnceleme, 2024
Revista Orientes do Português , 2019
IOP conference series, 2023
Ciência & saúde coletiva, 2012
Slavic Review, 1992
Quaternary International, 2017
The Avant-Garde, Utopianism and (im)possible life, eds D Ayers and B Hjartanson, 2015
Archives of Clinical Neuropsychology, 1998
Biodiversity and Conservation
Politica Tidsskrift for politisk videnskab, 2012
Journal of Engineering and Applied Science, 2021
Cancer Research, 2019
… y estilos de vida: las nuevas …, 2009