Gamburg (saks.: Hamburg [ˈhambʊʁk], sijaline virkand [ˈhambʊɪ̯ç], alasaksonijan pagin Hamborg [ˈhambɔːç]), oficialine nimi — Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn (saks.: Freie und Hansestadt Hamburg), om Saksanman kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, sen üks' federacijanmaišpäi, Evropan koumanz' surtte meriport.

Gamburg
Hamburg
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2020) 1,852,478 ristitud
Pind 755,16 km²
Gamburg Hamburg
Pämez' Peter Čenčer
(keväz'ku 2018—,
Peter Tschentscher)
Telefonkod +49−40
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Gamburg i sen ezilidnad (2021)

Istorii

vajehta

Lidnan aluz om pandud 8. voz'sadal meiden erad. Vl 808 Suren Karlan ohjandusen aigan lidnuz oli saudud kaičemha eläjid päivlaskmaižid slavilaižid vaste.

Vl 1510 Gamburg sai imperijan joudjaližen lidnan statusan (ičeohjastusen oiktuz).

Gamburg šingotase järedal meriportal (145 mln tonnoid jüguid, sen paloin 9,7 mln konteineroid, 589 tuh. passažiroid vl 2014), bankoiden amuižeks keskuseks, metallurgijan tegimil (raud, alüminii, vas'k), laivansauvomižel, Airbus-kompanijan lendimiden ühthekeradamižel (13 tuhad radnikoid), turizmal (6,7 mln matknikoid vl 2017), medijan industrijal.

Geografijan andmused

vajehta

Gamburg-federacijanma om röunoiš Šlezvig-Gol'štein-federacijanmanke pohjoižes da Alasaksonijanke suves.

Lidn sijadase Saksanman pohjoižes, El'b- i Al'ster-jogiden ühthejoksmusen randoil, El'ban lanktendan sijas Pohjoižmeren karha, 110 km merospäi. Gamburgan keskuzpala seižub kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,7 C°, kezakun-elokun +16,0..+18,3 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+2,9 C°. Ekstremumad oma −29,1 C° (uhoku) i +40,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 770 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-elokus (74..82 mm kus) i tal'vkus (73 mm), vähemba sulakus (39 mm). Paneb lunt 18 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..74 % röunoiš sulakus-elokus, 83..88 % redukus-uhokus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan rajonad i niiden fartalad (2012)

Gamburg jagase seičemeks administrativižeks rajonaks ičeze valičendorganoidenke. Rajonad alajagasoiš 105 fartalaks.

Edeline lidnan pämez' (ezmäine mer, saks.: Erster Bürgermeister der Freien und Hansestadt Hamburg) om Olaf Šol'c (keväz'ku 2011 — keväz'ku 2018).

Eläjad

vajehta

Lidnan ristitišt ületi millionad 1910-nzil vozil i oli 1 026 989 eläjad vl 1920. Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 718 187 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 725 500 eläjad vl 1940, 1 840 543 eläjad vl 1961 i om nügüd'. Läz 2,5 mln ristituid om ezilidnoidenke.

Religijan mödhe (2018): protestantad (lüteranižuz) — 24,9 %, riman katolikad — 9,9 %, toižed uskojad i religijatomad — 65,2 %.

Transport

vajehta

Metropoliten (saks.: Hamburger U-Bahn) radab lidnas vspäi 1912, siš om nell' jonod 91 stancijanke (manpäližed tobmas palas), 104,7 km raudted. Sen ližaks, avtobusad i lidnan raudte (saks. S-Bahn) oma kundaližeks transportaks.

Rahahidenkeskeine civiline Gamburg-lendimport[1] (HAM / EDDH, 13,5 mln passažiroid vl 2023 i 21 tuh. tonnoid jüguid vl 2022) sijadase kahesas polenke kilometras pohjoižpolehe lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan maihe da lebutahoiže, mugažo Saksanman surihe lidnoihe.

Galerei

vajehta
 
Lidnan keskuzpalan ühthine nägu vl 2008

Homaičendad

vajehta
  1. Rahvahidenkeskeižen Gamburg-lendimportan sait (hamburg-airport.de). (saks.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)