Hansalitto

Hansalitto lâi tave-eurooplij kaavpugij litto, mii haldâšij käävpi Nuorttâmeerâ já Tave-Saksa kuávluin 1200–1400-lovoin. 1300-lovo aalgâst Hansalitto lâi meid piäluštâslitto já tot šoodâi Lübeck rijjâkaavpug jođettem stuorrâväldin.

Hansalito kárttá

Historjá

Hansalito váldukiäinuh

Šoddâm

Viikiŋääigi maŋa kavpâšem kuávdáš tavveen sirdâšui Nuorttâmeerâ maadâriddoid. Merhâšittee muddo lâi Lübeck vuáđudem ive 1158. Lübeck pajanem poođij tast, ete tot lâi saajeest, kost Nuorttâmeerâ kävppi já máddáápiälááš kävppikiäinuh kuáhtájii. Saksaliih kävppijâsah ožžuu sierânâsrievtijd vistig Lontoost ive 1157 já forgâ tast maŋa Gotlandist, Novgorodist já Bruggest. Ive 1241 Hambur já Lübeck kävppijâsah hämmejii lito ađai hansa já meddâlistii tullimáávsuid sii koskâsii käävpist. Kaavpugeh meid soppii, ete toh suojâleh nubijdis táárbu mield viärjulávt. Litto adelij ekonomâlii hiäđu jesânáid, já tondiet eres kaavpugeh servii forgâ fáárun. Jeessânkaavpugeh ráđádâllii sopâmušâid oovtâst já vuáđudii hansakontturijd pirrâ Tave-Euroop. 1300-lovo aalgâst kävppi- já piäluštâslitto lâi jo vuáháduttám sajattuvâs. 1300-lovvoost suullân 70 kaavpugid Flanderist Ruošân kullii liiton. Ive 1356 kaavpuglitto šoodâi Lübeck jođettâsâst merhâšitteb stuorrâväldin. Ton ive rääjist Hansa miärádâsah ráhtojii hansapeeivijn.

Loppâäigi

Hansa väldi hiäjului 1500- já 1600-lovoin, kuás hollandlij já eŋlandlij sajattâh Tavemeerâ käävpist nanosmij já Tanska já Ruotâ haldâšškuottii kuuloold Nuorttâmeerâ käävpi. Eurooplij uđđâ ohtâvuođah Amerikân meid sirdii kavpâšem Atlant kuávlun. Oovce jesânid uásálistii ive 1669 majemuid hansapeivijd já tuše kulmâ kaavpug pissuu jesânin lito loopâ (1862) räi.

Hansakaavpugeh

Hansakaavpugeh lijjii ovdâmerkkân:
Hambur, Lübeck, Kiel, Rostock, Stralsund, Magdeburg, Braunschweig, Bremen, Münster, Gardelegen, Köln, Dinant, Breslau, Krakova, Danzig, Elbing, Königsberg, Riika, Tallinna, Tartto, Pärnu, Viljandi, Visby, Tukholma.

Hansakonttureh lijjii čuávuváin kaavpugijn:
Brugge, Antwerpen, Lontoo, Bergen, Novgorod.

Eres tergâdis kävppisajeh lijjii ovdâmerkkân:
Oslo, Malmö, Kalmar, Turku, Viibur, Kööbenhaammân.

Hansalito ääigi uáinoo ain-uv ovdâmerkkân päikkinoomâin. Hambur já Bremen virgáliih noomah láá ain Freie und Hansestadt Hamburg já Freie Hansestadt Bremen.

Onnáá peeivi Saksaast láá oovce virgálâš hansakaavpugid: Bremen, Demmin, Greifswald, Hambur, Lübeck, Lüneburg, Rostock, Stralsund já Wismar.

Uđđâ Ääigi Hansa

Vuossâmuuh Uđđâ Ääigi Hansapeeivih uárnejuvvojii ive 1980 Vuáládâhenâmij Zwollest, kost čokkânii 43 kaavpugid. Tábáhtus uárnejuvvoo ihásávt oovtâ Euroop hansakaavpugist. Suomâ kaavpugijn Uđđâ Ääigi Hansaliiton kuleh Turku já Ulvila. Hansapeeivih uárnejuvvojii Tuurkust vuossâmuu tove ive 2004.