Fibonacci

Pisa Leonardo (u. 1170 – u. 1250), kedä tunnõtas viil nimmiga Leonardo Pisano, Leonardo Bonacci, Leonardo Fibonacci vai inämbüisi lihtält Fibonacci oll' itaalia matõmaatik, kedä mõnõq ommaq pidänüq keskao "kõgõ inämbä anniga matõmaatikus".

S'oo ilma aigu tunnõtas Fibonaccit päämädselt katõ as'a perrä.

• India-araabia arvosüstemi laotaminõ Õuruupan, innekõkkõ 13. aastagasaa alostusõn ilmunun "Rehkendämise raamadu" ("Liber Abaci") abiga.
• Arvoq, midä kutsutas Fibonacci arvõs. Noid tä esiq vällä mõtlõ-s, a tarvit' ku näüdüst "Liber Abacin".

Elokäük

Leonardo sündü Pisa liinan Itaalian. Timä essä Guglielmot kutsuti Bonaccios ("hää loomuga" vai "lihtsä"). Leonardo imä Alessandra kuuli ku poiss oll' ütsäaastaganõ. Peräst kuulmist naati Leonardot kutsma Fibonaccis (tuu nimi tulõ sõnnost filius Bonacci - Bonacci poig).

Guglielmo juhat' ärri Bugian, sadaman Alžiirist hummogu puul Almohadi dünastia sultanaadin Põh'a-Aafrigan (s'oo ilma aigu Bejaian, Alžeerian). Ku Leonardo oll' poiskõnõ, käve tä sääl esäga üten, et tedä avitaq. Sääl oppõ tä tundma india-araabia arvosüstemmi.

Saiõn arvo, et india-araabia süstemin rehkendämine om lihtsämp ja joudsamp ku Rooma arvõga rehkendämine, rännäs Fibonavvi Vaihõmeremaiõn, et oppi tuu ao juhtvidõ araabia matõmaatikidõ man. Leonardo joud' rändämäst tagasi 1200. a. paiku. Aastagal 1202, ku tä oll' 32 aastakka vana, ilmu timä raamat "Liber Abaci" ("Abakusõ raamat" vai "Rehkendämise raamat"), kohe tä oll' kirja pandnu, midä oll' opnu. Tuuga tutvust' tä india-araabia arvõ õuruuplaisilõ.

Leonardost sai armastõdu küläline imperaatri Frederick II man, kinkalõ miildüväq matõmaatiga ja luudustiidüseq. 1240. a. naas' Pisa Vabariik tälle palka massma. 19. aastagasaal panti Pisan pistü Fibonacci kujo. Põrõhõlla om tuu Camposanto kalmistu õdagugaleriin.

"Liber Abaci"

"Liber Abaci" üts lehekülg

Raamadun "Liber Abaci" tutvustas Fibonacci niinimmat indialaisi muudu (modus Indorum), midä s'oo ilma aigu kutsutas araabia arvotähis. Raamat soovit' arvõ kirotamisõs tarvitaq arvotähti 0-9 ja posits'oonilist süstemmi. Raamat näüdäs' vahtsõ arvosüstemi praktilist kassu tuvvõn näüdüssit raamadupidämisest, mõõtõ tõsõndamisõst, intresse rehkendämisest, raha vaihtamisõst ja tõisist rakõnduisist. Raamat võeti koolitõdun Õuruupan häste vasta ja tä mõot' tugõvahe mõttõluku. Kümnendsüstemi tarvitaminõ muutu egapäävätses sõski viil pall'o ildampa.

Raamadun anti muuhulgan lahõndus hüpoteetilidsõ jänesside populats'ooni ideaaltingimüisin kasumisõ probleemile. Esiq põlvkundõ jänesside arvoq moodustasõq arvõ rongi, midä ildampa om kutsut Fibonacci arvõs.

Fibonacci arvoq

Fibonacci arvorongin om ega arv pääle edimäst kattõ katõ timä iin saisja arvo summa: 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89, 144, 233 jne. Tuu arvorong oll' India matõmaatikilõ teedäq joba 6. aastagasaal. Fibonacci "Liber Abaci" kaudu jousõ tuu Õuruupahe.

Teossõq

Fibonacci om kirotanuq sääntseq raamaduq.

• Liber Abaci (1202), rehkendämise raamat
• Practica Geometriae (1220), raamat geomeetriäst ja trigonomeetriäst.
• Flos (1225), Palermo Johannese vällämärgit probleeme lahõndusõq
• Liber quadratorum ("Kruutõ raamat"), raamat Diofantiliidsi võrrandidõ kotsilõ, pühendet imperaatrilõ Frederick II-lõ.
• Di minor guisa (ärimatõmaatigast; kaotsi lännüq)
• Kommõntaar Eukleidese "Elemente" X raamadu kotsilõ (kaotsi lännüq)