Wittmund

Wittmund
Pindala: 210 km² (2017)
Elanikke: 20 835 (31.12.2023)
Koordinaadid: 53° 34′ N, 7° 47′ E
Valla asend Wittmundi kreisis

Wittmund on linn ja Wittmundi kreisi keskus Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna pindala on 210 km². 31. detsembril 2017 elas seal 20 363 inimest.

Wittmund paikneb Saksamaa ajaloolises rannikupiirkonnas Ida-Friisimaal, Aurichi ja Jeveri linna vahel. Linn on pindalalt üks suuremaid omavalitsusüksusi Alam-Saksimaal.

Kui Wittmundi linn asub Põhjamere rannikust umbes 14 km kaugusel, siis hõlmab selle ala väikest Harlesieli sadamat, mis on Wangerooge saarele suunduvate parvlaevade lähtepunkt. Harlesiel on saanud nime Harlelt, väikeselt jõelt, mis algab ja lõpeb Wittmundis. (Siel on lüüs tammis. Mõõna ajal võib jõevesi voolata merre.)

Külad: Ardorf, Asel, Blersum, Berdum, Burhafe, Buttforde, Carolinensiel, Eggelingen, Funnix, Hovel, Leerhafe, Uttel, Willen.

Linn: Wittmund.

Ajalugu

Wittmundi linn geesti ääres, selle ümbrus on iidne asustuspiirkond. See oli varakult seotud Ida-Friisimaa sisemaa maanteevõrguga ja kaubanduslikult orienteeritud lähedalasuvale rannikule. 1200. aasta paiku oli Wittmund Wangerlandi valla (Landgemeinde) keskus ja kutsuti tol ajal Wiedemund või Wiedemundheim. Valdade territoriaalsed üksused põhinesid umbes vanadel Friisi ringkondadel. Esens oli Harlingerlandi halduskeskus.

14. sajandi lõpus elas linnas lossis Kankena pealikupere. 1400. aasta paiku hõivasid Hamburgi väed lossi põhjusel, et Kankenad olid toetanud piraatlust hansalinna vastu. Linnuse vabastamine valitseva pealikuperekonna tom Broki kätesse näitas, et Kankenad said oma vara tagasi.

Hilisem Brokmerlandi valitseja Focko Ukena kasutas nutikalt ära Kankenade nõrkust ja värbas nad sõjalisteks operatsioonideks Metsikute väljade lahingus, mille ta võitis. 1454. aastal läks linnus Harlingerlandi valitsejale Sibet Attenale. Samal aastal ühendas Sibet Attena Esensi, Stedesdorfi ja Wittmundi valitsejad, et tagada Harlingerlandi iseseisvus Ida-Friisi krahvide vastu. Alles 1600. aastaks ühines Harlingerland, sealhulgas Wittmund, poliitiliste ja perekondlike ühinemiste kaudu lõpuks Ida-Friisimaaga.

1584. aasta kaardil on koht kirjas nimega Witmondt. Hiljem anti linnale piirkondlik (amt) põhiseadus ja see tehti uue ühiskondliku korra osana amt'iks. 1730. aastal on Witmundt teisel kaardil tähistatud Witmundti Amtis. 1744. aastal neelab Ida-Friisimaa Preisi kuningriik, ja siis, pärast lühikest Hollandi/Prantsuse võimuperioodi, saab see 1815. aastal Hannoveri kuningriigi osaks.

Hannoveri võimu all tekkis Landdrostei koos Landdrostiga kui kõrgeima riigi esindajaga provintsis. 1866. aastal saab Ida-Friisimaa taas Preisimaa osaks. Preisimaa võttis esialgu üle amt'ide struktuuri koos olemasolevate Aurichi, Berumi, Emdeni, Esensi, Leeri, Stickhauseni, Weeneri ja Wittmundi Amtidega. 1884. aastal muudeti nad kreisideks (Landkreis). Ida-Friisimaal loodi uued Aurichi, Emdeni (iseseisev), Leeri, Nordeni, Weeneri ja Wittmundi (1885) kreisid. Isegi endine Hannoveri Landdrostei muudeti haldusprovintsiks (Regierungsbezirke). Kreisihoone ehitati Wittmundi 1903. aastal.

Rietbergi krahvinna Agnes andis 1567. aastal Wittmundile linnaõigused. 17. sajandil need õigused tühistati ja anti tagasi 1929. aastal.

Luftwaffe Taktisches Luftwaffengeschwader 71 Richthofen baseerub Wittmundhafeni õhujõudude baasis.

Näitused

Skulptuur "Stehende" (2000), Cornelia Weihe

Saksa Luftwaffe korraldab igal aastal avaliku ürituse.

Sõpruslinn

• Simsbury (Connecticut) (Ameerika Ühendriigid)

Inimesi

• Hans-Wilhelm Müller-Wohlfahrt (1942–), spordiarst
• Timo Schultz (1977–), jalgpallur
• Christian Alder (1978–), jalgpallur

Välislingid

• www.wittmund.de