Villafranca vaherahu
Villafranca vaherahu oli vaherahu, mille sõlmisid 11. juulil 1859 Prantsusmaa keiser Napoleon III ja Austria keiser Franz Joseph I. Sellega lõppes Itaalia teine iseseisvussõda.
Prantsusmaa, kes sõdis koalitsioonis Sardiiniaga, otsustas rahulepingu sõlmida, kuna kartis sõja laienemist Kesk-Euroopasse. Sardiinia Kuningriigi peaminister Camillo Cavour astus rahulepingu tõttu tagasi, kuna pidas seda Prantsuse ja Sardiinia vahelise liidulepingu rikkumiseks. Liidulepinguga pidi Sardiinia saama kogu Lombardia-Veneetsia Kuningriigi, kuid vaherahuga sai Sardiinia vaid Lombardia (praeguste piiridega, v.a Mantua provints).
Sardiinia kuningas Vittorio Emanuele II allkirjastas rahuleppe 12. juulil ning see ratifitseeriti Zürichi lepinguga sama aasta novembris.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfredo Panzini, Il 1859 da Plombières a Villafranca, Treves, Milano, 1909.
- Alan John Percival Taylor, The Struggle for Mastery in Europe 1848-1918, Oxford, Clarendon Press, 1954 (Ediz. Ital. L'Europa delle grandi potenze. Da Metternich a Lenin, Laterza, Bari, 1961).
- Ettore Anchieri (a cura di), La diplomazia contemporanea, raccolta di documenti diplomatici (1815-1956), Cedam, Padova 1959.
- Rosario Romeo, Vita di Cavour, Laterza, Bari, 2004 ISBN 88-420-7491-8.
- AA.VV. (Ottavio Bartié, Massimo de Leonardis, Anton Giulio de'Robertis, Gianluigi Rossi), Storia delle relazioni internazionali. Testi e documenti (1815-2003), Monduzzi, Bologna, 2004 ISBN 978-88-323-4106-5.
- Renato Eugenio Righi, Sulla via dell'unificazione italiana. La lega militare (1859-60), Tamari, Bologna, 1959.