Viljandimaa

See artikkel räägib enne 1950. aasta sügist eksisteerinud maakonnast; praeguse Viljandi maakonna kohta vaata artiklit Viljandi maakond

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Tänapäevane Viljandi maakond hõlmab ajaloolisest Viljandimaast vaid keskosa (millele lisandub Karksi ja Halliste ümbrus ajaloolisest Pärnumaast). Mitu Pilistvere kihelkonna asulat kuulub nüüdisajal Järvamaa koosseisu.

Muinasaeg

Muinasajal kuulusid Viljandimaale muistsed maakonnad Sakala, Mõhu ja Nurmekund.

Pikemalt artiklis Muinaskihelkondade loend maakonniti

1224. aastast kuulus piirkond Mõõgavendade ordule ning jagunes Viljandi komtuurkonnaks ja Põltsamaa foogtkonnaks. Liivimaa orduriigis liideti 1480. aastal Põltsamaa foogtkond Viljandi komtuurkonnaga. Paistu piirkond kuulus aga Karksi foogtkonda.

Liivimaa sõja ajal, alates 1560. aastast läks suurem osa Viljandimaad järk-järgult Moskva tsaaririigi võimu alla.

Aastast 1582 kuulus Viljandimaa ala Poola-Leedu Liivimaa hertsogkonda, halduslikult Pärnu ja Tartu presidentkonda ja (aastast 1598 Pärnu ja Tartu vojevoodkonna vahel ning jagunes Helme, Põltsamaa, Tarvastu ja Viljandi staarostkonnaks.

1621. aastast oli Viljandimaa Rootsi valduses ja kuulus Pärnu kreisi, välja arvatud Tartu kreisi kuulunud Põltsamaa ala.

1721. aasta Uusikaupunki rahu põhjal ühendati Viljandimaa Venemaa keisririigiga; ta moodustas 1783–1796 Viljandi kreisi, mis hõlmas ka Kursi, Palamuse ja Laiuse kihelkonda, kuulus seejärel Pärnu-Viljandi kaksikmaakonda ja sai 1888. aastal politseireformiga uuesti omaette Viljandi kreisiks.

16.–18. sajandil välja kujunenud ajaloolise Viljandimaa piirid jäid suuresti kehtima kuni 1950. aasta haldusreformini (välja arvatud Helme ümbruse viimine Valgamaa alla 1920. aastatel ning Põltsamaa piirkonna viimine vastloodud Jõgeva maakonna alla aastal 1949), mil Eesti NSV-s moodustati maarajoonid.