Valde Roosmaa

Valde Roosmaa (16. veebruar 1930 Tallinn – 28. jaanuar 2020) oli Eesti NSV parteitöötaja ja riigitegelane. Oli Ülemnõukogu juhataja, kui võeti vastu 16. november 1988. aastal Eesti Suveräänsusdeklaratsiooni.

Ta lõpetas 1949. aastal Tapa Keskkooli (XXVII lend) ja 1962. aastal Leningradi Kõrgema Parteikooli.

Ta oli aastatel 1949–1950 Jäneda rahvamaja juhataja. Aastatel 1950–1954 töötas ta Paide Keskkooli komsomoliorganisaatorina, ELKNÜ Paide Rajooni Komitee II sekretärina, 1952. aastast I sekretärina, 1962–1963 oli ta EKP Paide Rajoonikomitee instruktor, organiseerimisosakonna juhataja, Paide linna RSN TK plaanikomisjoni esimees. NLKP liige 1952. aastast, lõpetas Leningradi Kõrgema Parteikooli.

Aastatel 1963–1967 oli ta EKP Paide Rajoonikomitee sekretär, 1967–1985 EKP Paide Rajoonikomitee I sekretär.

Pälvis Eesti NSV teenilise põllumajandustöötaja aunimetuse (1984). Oli Kõrvemaa maastikukaitseala üks rajajaid (A. H. Tammsaare sünnikodu taastamine).

Aastatel 1986–1989 oli ta Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimehe esimene asetäitja (ministri ülesannetes), seejärel jäi ta pensionile.

Ta oli aastatel 1952–1990 NLKP liige, ta on olnud EKP Keskkomitee liige. Ta oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, IX, X ja XI koosseisu saadik. Aastatel 1985–1989 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja.

Osales Eesti Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisel 16. novembril 1988.

Mälestusi

"Kõrvemaa Maastikukaitsealal asuvast A. H. Tammsaare sünnikodust oli tookord alles vaid reheahju kivide hunnik. Algatasin rahalise fondi loomise kirjaniku sünnikodu taastamiseks. Ideega tuldi kaasa ja fondi panustasid ministeeriumid, tootmis- ja põllumajandusettevõtted. Taastasime kirjaniku sünnikodu, ehitasime sauniku hooned ja ajaloolised piirdeaiad. Selle töö tulemisena tekkis ajalooline muuseumikompleks, mis pakub nii eestimaalastele kui turistidele võimalust näha romaani „Tõde ja õigus“ aegade olustikku ja ilusas looduses aega veeta. Läbi soo rajatud laudadest matkarada pakub toredat matkamisvõimalust. Olin A. H. Tammsaare 100. juubeli korralduskomisjoni liige ning aitasin kaasa kirjaniku tähtpäeva väärilisele tähistamisele."

"Süvendatud sai Jägala jõgi, Tammsaare kolhoosi maad tehti maaparandusega korda ja piirkonda läbivale Jägala jõele ehitati uued sillad. Head suhted Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiga, mida juhtis minevikus Järvamaal töötanud minister Heino Teder ja toonase Järvamaa Metsamajandi direktori, Tapa Keskkolli XXVII lennu lõpetaja Väino Reiga, lõid aluse edukaks koostööks keskonnakaitse valdkonnas. Ehitatud said puhastusseadmed Paidesse ja Türile. Maaparandusrahade oskuslik kasutamine lõi võimaluse Paide Tehisjärve rajamiseks."

"Suurem osa Paide Rajooni koolimajadest asus vanades mõisahoonetes, mis olid koolidele kitsaks jäänud. Ehitati uued keskkoolihooned koos võimlatega Paidesse, Türile, Koeru ja Aravetele. Kaasates majandite vahendeid sai organiseeritud Oisu ja Väätsa põhikoolide ehitus. Uued kutsekoolide kompleksid kerkisid Paidesse ja Järva-Jaani. Ehitati Jäneda Põllumajandustehnikumi õppe- ja spordikompleks."

Isiklikku

Abikaasa Elvi (1931–2015), tütar Tiina (sündinud 1962).

Kirjandus

• Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000, AS Kirjastus Ilo, 2003