Eesti Lennundusmuuseum
Eesti Lennundusmuuseum (varem ka Tartu Lennundusmuuseum) on eraalgatusel loodud lennundusmuuseum Tartumaal Kastre vallas Lange külas, umbes 16 km Tartust lõuna pool. Muuseumi asutaja ja juht on Mati Meos.[1]
Lennundusmuuseum avati ametlikult 14. juunil 2002[2], kuigi tegutseti juba 1999. aasta detsembrist.[3]
Muuseumi haldab samanimeline sihtasutus.[4] Muuseumi väljaarendamisel on abi saadud EAS-ist ja Euroopa Liidu tugirahastusest. Abi on osutanud Kultuuriministeerium ja Kaitseministeerium, avalik sektor ja kohalikud ettevõtted.[5]
Muuseumil on oma lennuplats (450 m). Tugilennuväli on 4 km kaugusel asuv Tartu Ülenurme lennujaam ja lennuväli.
Suvisel perioodil (23. aprillist kuni novembrini) on muuseum avatud iga päev. Talvisel perioodil on muuseum külastajatele suletud.[6]
Muuseum korraldab Eesti Lennupäevi.
Osakonnad
[muuda | muuda lähteteksti]
Muuseumi struktuuris on 8 osakonda:
- lennukikoopiamudelid
- lennukid, helikopterid ja purilennukid
- lennumootorid
- merelennuvägi
- lennujuhtimine (ATC), radarid
- lennuväljad
- õhuruumikaitse
- atraktsioonid
Kollektsioon
[muuda | muuda lähteteksti]
Muuseumi kolmekorruselises hoones on umbes 450 m² näitusepinda, kus on lennundusajaloos olulise 400 lennuki vähendatud mõõtkavas koopiamudelid. Välisväljakul on varikatuste all sõjalennukid, helikopterid, reisilennukid, mitmed väikelennukid, purilennukid, lennukimootorid, mitmesugused lennundusagregaadid, õhutõrjerelvad ja täiendavat lennundusega seotud atribuutikat. Samuti on muuseumis piloteerimis- ja langevarjuhüppe simulaatorid.[2]
Õppe-treeninglennukid
[muuda | muuda lähteteksti]- PZL-104 Wilga (saadud Ridali Lennuklubilt)
- PZL TS-11 Iskra (Poola õhuväelt)
- Aero L-29 Delfín
- Aero L-39 Albatros
- Hawk HW-326 (Soome õhuväelt)
Ülikerglennukid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aeroprakt A-22 (lendav)
Hävituslennukid
[muuda | muuda lähteteksti]
- F-104 ASA Starfighter (saadud Itaalia õhuväelt)
- MiG-21bis (saadud Poola õhuväelt)
- Saab J35 Draken (kuulub Rootsi Õhuväemuuseumile)
- MiG-23MLD (saadud Ukraina õhujõududelt)
- Saab JA 37 Viggen (kuulub Rootsi Õhuväemuuseumile)
- Harrier GR3 (saadud Inglismaalt)
- SEPECAT Jaguar GR3 (saadud Inglismaalt)
Hävitus-luurelennukid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Mirage III RS (Šveitsi Kaitseministeeriumilt)
- MiG-25 RPS
- Jak-28PP
Hävitus-pommituslennukid
[muuda | muuda lähteteksti]- Saab J32 Lansen (kuulub Rootsi Õhuväemuuseumile)
- Suhhoi Su-22M4
- F-4 Phantom II
Pommituslennukid
[muuda | muuda lähteteksti]Purilennukid
[muuda | muuda lähteteksti]- L-13 Blanik (saadud Ridali Lennuklubilt)
- LAK-12 Lietuva (saadud Ridali Lennuklubilt)
Põllumajanduslennukid
[muuda | muuda lähteteksti]Reisilennukid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Tupolev Tu-134A3
- Jakovlev Jak-40
- Antonov An-2
- Let L-410 (saadud PPA lennusalgalt)
- Aero Commander 680 FL
- Saab 430
Helikopterid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Mil Mi-2RL (Poola õhuväelt) ja Mi-2 vrakk (Eesti õhuväelt)
- Mil Mi-8
- Robinson R22 (mootorita)
- Robinson R44 (Eesti õhuväelt)
- Schweizer S-300
- Ka-26
Õhutõrjerelvad
[muuda | muuda lähteteksti]- Õhutõrjekahur Flak 88
- Taani õhutõrjekahur Madsen
- Maa-õhk rakett kompleksile S-75 koos stardiseadme ja transpordi komplektiga
- Maa-õhk rakett kompleksile S-125
- Maa-õhk rakett kompleksile S-200 koos transpordi komplektiga
- Maa-õhk rakett SA-6
- Maa-õhk rakett SA-8
Radarid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaugjälgimisradar P-37
- Jak-28PP radar
- Draken-35 radar
- Il-76 radar
- Radari DRL-7SK antenn (pärit Tartu Ülenurme lennuväljalt)
- Maandumisradar Tesla OPRL-4 (pärit Kuressaare lennuväljalt)
- Täppislähenemisradar PN-671
Mootorid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jak-28PP reaktiivmootor
- Il-76 reaktiivmootor
- F-104 ASA Starfighter reaktiivmootor
- Lansen 32 reaktiivmootor
- MiG-25 reaktiivmootor
- R44 kolbmootor (bokser)
- Wilga 35 tähtmootor
- An-2 tähtmootor
- Väikelennuki kolbmootor (ridamootor)
- Mi-2 turbiinmootor
- S-75 õhutõrjeraketikompleksi kuuluva raketi mootor
Koopiamudelid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lennukiemalaeva ja dessantlaeva mudelid mastaabis 1:72
- Kanderakettide mudelid mastaabis 1:72
- 450 lennukimudelit mastaapides 1:144, 1:72, 1:48 ja 1:32
Eesti Lennupäevad
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti Lennupäevad
Alates 2006. aastast korraldatakse muuseumi territooriumil iga-aastaseid Eesti Lennupäevi, mis on Baltikumi suurim lennundusetendus.[6] 2016. aastal oli Lennupäevadel 13 000 pealtvaatajat.[7]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2013 Aasta tegu Eesti lennunduses[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kukul on külas Eesti Lennundusmuuseumi asutaja ja juht Mati Meos" Kukul külas, Kuku Raadio, 11. september 2011
- ↑ 2,0 2,1 Muuseumist Eesti Lennundusmuuseum
- ↑ About the museum Muuseumi ingliskeelne koduleht
- ↑ Eesti Lennumuuseum SA Inforegister
- ↑ Visioon Eesti Lennundusmuuseum
- ↑ 6,0 6,1 Eesti Lennundusmuuseum
- ↑ Aleksander Pihlak: "FOTOD: Lennupäevadel osales rekordarv inimesi" Delfi, 7. juuni 2016
- ↑ "Eesti Lennundusmuuseum pärjati lennunduse aasta teo tiitliga" Eesti Lennuakadeemia, 14. november 2013
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Andrus Esko: "Lennundusfanaatik tegi eramuuseumi" Õhtuleht, 13. september 2002
- "Lennundusmuuseum, kust on raske lahkuda" Tehnikamaailm, 1. september 2008
- Pille-Riin Raudsepp: "Mati Meos - lennukate unistustega mees" eestielu.delfi.ee, 25. august 2011
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Lennundusmuuseum |
- Muuseumi koduleht
- Eesti Lennundusmuuseum puhkaeestis.ee
- "Tartu taevas täitus õhuakrobaatide ja vigurlenduritega" menu.err.ee, 3. juuni 2017
- "Video ja pildid. Lennundusmuuseum sai oma kogusse ajaloo ühe kuulsama hävitaja" Tartu Postimees, 15. märts 2018
- "Kultuuriministeerium lõpetab lennundusmuuseumi rahastamise" ERR, 30. detsember 2021
- "Teriku sõnul saab Lennundusmuuseum jätkamiseks toetust" ERR kultuur, 30. detsember 2021