Kuldnokk

Kuldnokk
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Kuldnoklased Sturnidae;
Perekond	Kuldnokk Sturnus;
Liik	Kuldnokk;
Binaarne nimetus
	Sturnus vulgaris; (Linnaeus, 1758)
	; Looduslik levila: kollane – suvepoolaastal; tumeroheline – aasta läbi;; sinine – talvitusala; Introdutseeritud: helekollane – suvepoolaastal; heleroheline – aasta läbi

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kuldnokk (perekond)

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnu liik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.

Rahvapäraseid nimetusi: kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.

Välimus

Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga, mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 21–23 cm, kaal 65–80 g^[viide?]. Maapinnal liigub joostes või astudes (mitte hüpates).

Levila

Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaarel, Lõuna-Itaalias ja Koola poolsaarel), Siberi metsa- ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike-Aasias, Lähis-Idas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias (v.a kõrbealad). Eestis on levinud üle kogu riigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Viimase arvukushinnangu järgi pesitseb Eestis 150 000 – 250 000 paari kuldnokki. Talvel on meil hinnanguliselt 100–2000 kuldnokka^[2].

Kuldnokk on inimese poolt viidud ka Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale, kus nad on välja tõrjunud kohalikke linnuliike. Põhja-Ameerika kuldnokkade populatsiooni hinnatakse 2 miljonile, neid on lubatud igal ajal tappa. Lääne-Austraalias, kuhu kuldnokad pole veel jõudnud, on valitsus palganud püsivaid patrulle, kes peavad maha laskma kõik kuldnokad, kes sinna üritavad tulla.

Toitumine

Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt selgrootud) kui ka taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline.

Pesitsemine

Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib paksu metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite.

Kuldnoka vaenlasteks looduses on pistrikulised ja kakulised, poegadele on ohtlikud varesed ja oravad, ka kärplased. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega.

Pesitseb paaridena, kuid väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salgati või suurte parvedena. Päevase eluviisiga. Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese paigaldatud pesakastides või puuõõnsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 meetri kõrgusel. Kurn on täis aprilli lõpuks või mai alguseks ja selles on 4–7 muna. Mune hauvad emas- ja isaslind vaheldumisi, haudumine kestab 13–15 päeva. Mõnikord võivad pesitseda samal suvel ka teist korda. Pojad lennuvõimestuvad kolmenädalaselt.

Ränne

Kuldnokk on rändlind. Eestisse saabub juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisränne võib alata juba juuli II poolel ja kesta oktoobri lõpuni. Talvitub Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud kuldnokad jäävad ka meile talvituma. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmaolude tõttu või kõrgepingeliinidel või lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Rände ajal kogunevad suurtesse parvedesse (erandjuhtudel kuni 1 miljon lindu). Lõuna-Euroopa kuldnokad on enamasti paigalinnud.

Vangistuses on elanud 20-aastaseks.

Linnulaul

Kuldnokk on tuntud imiteerija, tema laul koosnebki jäljendatud häälitsustest ja helidest. Lisaks teiste lindude laulujuppidele ja häälitsustele võib kuldnokk oma laulu tuua ka muid helisid, näiteks kassi näugumist, ukse kriiksumist jm. Kõige aktiivsem lauluperiood on neil pesa ehitamise aeg aprillis.^[3]

Ühes Inglismaa maakohas tehtud uuringu kohaselt võib inimeste antidepressantide (nt Prozac) manustamine ja hilisem transport looduskeskkonda mõjutada lindude sigimiskäitumist paaritumise ajal. British Trust for Ornithology (BTO) longituuduuringud näitavad, et kuldnokkade arvukus Suurbritannias on alates 1970. aastate keskpaigast vähenenud 66 protsenti.

Kajastatavas linnukatses mõõdeti kõigepealt taimedes ja lindude söögis fluoksetiinisisaldus, seejärel manustasid uurijad kinnipüütud kuldnokkadele samas koguses fluoksetiini. Tulemusi analüüsides leidsid uurijad, et sugupooltevaheline atraktiivsus vähenes.^[4]

Viited

↑ Bird, J., Butchart, S.(BirdLife International) (2009). Sturnus vulgaris. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.12.2011. Vaadatud 22.06.2011.
↑ Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
↑ Sarah Knapton, 2018

Välislingid

Kuldnokk andmebaasis eElurikkus

Kuldnokast ajakirjas Loodus
Ulvar Käärt. Kesktalvine Harjumaa kubiseb talvitama jäänud kuldnokkadest Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2009
Film kuldnokast (link ei töötanud alates 2013; arhiiviversioon filmi andmetega jaanuar 2014, vt [1])
Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
Sarah Knapton. Why antidepressants are threatening the love songs of starlings, 6. august 2018

[IUCN-1] Bird, J., Butchart, S.(BirdLife International) (2009). Sturnus vulgaris. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.

[hirundo-2] "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.12.2011. Vaadatud 22.06.2011.

[3] Kuldnokk (Sturnus vulgaris)

[4] Sarah Knapton, 2018

[1]

[2]

[3]

[4]