Mine sisu juurde

Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy

Allikas: Vikipeedia
SOFIA õhus
SOFIA maapinnal

SOFIA (Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy) oli suurim lendav observatoorium maailmas. Tegemist oli 80/20 osalusega partnerlusprojektiga NASA ja Saksa Kosmoseagentuuri vahel. Lendav observatoorium koosnes modifitseeritud lennukist Boeing 747SP ning reflektorteleskoobist, mille diameeter oli 2,5 meetrit ja kaal 17 tonni.[1][2]

Lennuk kandis enne NASA-poolset kasutuselevõttu (1996) nime Clipper Lindbergh, olles ristitud lendur Charles Lindberghi järgi, ja see oli käigus olnud aastast 1977.[3][4] 2007. aastal otsustas NASA lennukile endise nime tagasi anda, tähistamaks sellega 80 aasta möödumist Lindberghi kuulsast lennust üle Atlandi ookeani.[5]

KAO (Kuiper Airborne Observatory, SOFIA eelkäija) ja SOFIA, Amesi Uurimiskeskus, 2008
vaade SOFIA sabale öötaeva taustal teleskoobi testimise ajal, 2008

SOFIA esimene vaatlus toimus 25. mail 2010[6] ning kümnetunniste öiste lendude ajal vaatles observatoorium kosmilisi magnetvälju, tähetekkepiirkondi, komeete, udukogusid ja Linnutee keskosa.[7] Tegeleti ka näiteks astrobioloogiaga[8], sealhulgas mõõdeti fosfaani sisaldust Veenuse atmosfääris. [9]

14. mai 2014 vaatlustulemuste põhjal koostatud uurimuses (avaldatud ajakirjas Astronomy and Astrophysics 27. juulil 2015) anti teada, et pärast 40-aastast vaheaega on õnnestunud taas Marsi atmosfääris hapnikku tuvastada. Tulemusteni viis kasutusel olnud ülitundlik spektromeeter GREAT (German Receiver for Astronomy at Terahertz Frequencies) SOFIA pardal.[10][11]

2020. aasta oktoobris andsid NASA teadlased teada, et SOFIA instrumente kasutades on neil õnnestunud Kuu päikesepoolselt küljelt vett leida. Sellekohased vaatlused algasid 31. augustil 2018.[12] [13] [14]

SOFIA-t kasutati lisaks teadustööle haridusprojektiks "AAA" ("Airborne Astronomy Ambassadors"), mille raames lennutati stratosfääri kümneid väljavalitud haridustöötajatest koosnevaid meeskondi. Projekti eesmärgiks oli astrofüüsika ja NASA tegevuse tutvustamine laiemale ringile.[15]

Juulis 2017 lendas SOFIA pardal toona 18-aastane Uus-Meremaa naisõiguslane Alexia Hilbertidou.[16]

SOFIA naasis viimaselt vaatluslennult 29. septembri 2022 varahommikul (732. lend).[17][18] Projekti lõpetamise põhjuseks oli SOFIA ülalpidamise liigne kallidus.[19] Teadlased töötlevad veel paar aastat lendudel kogutud andmeid. 8. detsembril 2022 teatas NASA, et SOFIA ja lennuk säilitatakse ning need paigutatakse Arizona osariigis Tucsonis asuvasse muuseumi.[20]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Proudfit, Leslie (21. aprill 2015). "SOFIA Overview". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2023. Vaadatud 24. juulil 2023.
  2. ↑ "NASA - Science of the SOFIA". www.nasa.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2023. Vaadatud 25. juulil 2023.
  3. ↑ A sneak peek inside NASA’s Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy, SOFIA, vaadatud 25. juulil 2023
  4. ↑ "21441 / 306 – Production List". Boeing 747SP Website (Briti inglise). 21. juuli 2022. Vaadatud 25. juulil 2023.
  5. ↑ published, Space com Staff (22. mai 2007). "NASA Names Flying SOFIA Observatory 'Clipper Lindbergh'". Space.com (inglise). Vaadatud 25. juulil 2023.
  6. ↑ "NASA - SOFIA 2010: The Year in Review". www.nasa.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2023. Vaadatud 24. juulil 2023.
  7. ↑ De Buizer, James M.; Lim, Wanggi; Radomski, James T.; Liu, Mengyao (1. juuni 2023). "Surveying the Giant HII Regions of the Milky Way with SOFIA: V. DR7 and K3-50". The Astrophysical Journal. 949 (2): 82. DOI:10.3847/1538-4357/acc9c6. ISSN 0004-637X.
  8. ↑ "NASA Astrobiology". astrobiology.nasa.gov (inglise). Vaadatud 26. juulil 2023.
  9. ↑ "NASA". blogs.nasa.gov (inglise). Vaadatud 26. juulil 2023.
  10. ↑ https://www.nasa.gov/feature/ames/sofia/flying-observatory-detects-atomic-oxygen-in-martian-atmosphere
  11. ↑ Rezac, L.; Hartogh, P.; Güsten, R.; Wiesemeyer, H.; Hübers, H.-W.; Jarchow, C.; Richter, H.; Klein, B.; Honingh, N. (1. august 2015). "First detection of the 63 μm atomic oxygen line in the thermosphere of Mars with GREAT/SOFIA". Astronomy & Astrophysics (inglise). 580: L10. DOI:10.1051/0004-6361/201526377. ISSN 0004-6361.
  12. ↑ Honniball, C. I.; Lucey, P. G.; Li, S.; Shenoy, S.; Orlando, T. M.; Hibbitts, C. A.; Hurley, D. M.; Farrell, W. M. (26. oktoober 2020). "Molecular water detected on the sunlit Moon by SOFIA". Nature Astronomy (inglise). 5 (2): 121–127. DOI:10.1038/s41550-020-01222-x. ISSN 2397-3366.
  13. ↑ https://www.washingtonpost.com/science/2020/10/26/water-on-the-moon/
  14. ↑ Chang, Kenneth (26. oktoober 2020). "There's Water and Ice on the Moon, and in More Places Than NASA Thought". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 26. juulil 2023.
  15. ↑ https://archive.today/20140327203024/http://www.sofia.usra.edu/Edu/programs/ambassadors/ambassadors.html
  16. ↑ https://www.nzherald.co.nz/business/meet-alexia-hilbertidou-the-18-year-old-founder-of-girlboss-and-the-youngest-person-to-be-involved-with-nasas-sofia-mission/DIUKVFRNRNHZXULBKICVRFSAJ4/
  17. ↑ Young, Chris (29. september 2022). "NASA's SOFIA aircraft just took to the skies for the very last time". interestingengineering.com (Ameerika inglise). Vaadatud 26. juulil 2023.
  18. ↑ Lydon, Cody (9. detsember 2022). "NASA's SOFIA to Fly Low-Altitude Flight Over Local Area". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2023. Vaadatud 26. juulil 2023.
  19. ↑ How NASA's Flying Telescope Captured the Cosmos | The SOFIA Observatory, vaadatud 26. juulil 2023
  20. ↑ "NASA's Retired SOFIA Aircraft Finds New Home at Arizona Museum". NASA. Vaadatud 31. detsembril 2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Stratospheric_Observatory_for_Infrared_Astronomy&oldid=6500683"