Roseool

Roseool ehk kolmepäevapalavik ehk äkkeksanteem ehk kuues haigus on sage imiku- ja väikelapseea viirustekkene nakkushaigus, mida iseloomustavad 3–5 päeva kestev kõrge palavik ning sellele järgnev nahalööve ehk eksanteem, mis jääb püsima 2–3 päevaks. Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Spetsiifiline viirusvastane ravi puudub, rakendatakse sümptomaatilist ravi. Tegemist on iseparaneva haigusega, tüsistused on harvad ja prognoos on reeglina hea.

Etioloogia

Peamisteks tekitajateks on inimese herpesviirus 6 (HHV 6), mis põhjustab kuni 45% febriilse palavikuga kulgevatest haigustest imikutel Ameerika Ühendriikides ja inimese herpesviirus (HHV 7). Nakatumine toimub süljega kokku puutumisel. Nagu teised herpesperekonna viirused, jäävad HHV 6 ja HHV 7 organismis T-rakkudes inaktiivselt persisteeruma, samuti on nad võimelised integreeruma ka sugurakkudesse, põhjustades vertikaalset pärandumist. Harvadel juhtudel võivad haigust põhjustada Coxsackie A ja B viirused, adenoviirused ja paragripi tüüp 1 viirused.

Sümptomid

Joonis 1. Eksanteem

Roseool on imikute ja väikelaste haigus – 90% esmashaigestumistest leiab aset enne kolmandat eluaastat, enim haigestutakse 7.–13. elukuul. Haigust esineb võrdselt poiss- ja tütarlaste seas. Haiguse kulus eristatakse 3 faasi: sümptomiteta perioodi ehk inkubatsiooniperiood, palavikuga faasi ja lööbe faasi.

Inkubatsiooniperiood kestab 5–15 päeva, sellele järgneb keskmiselt 3–5 päeva kestev febriilne periood, mille käigus palavik tõuseb kuni 40 °C, harvadel juhtudel veelgi rohkem. Palavikku esineb 98% esmase HHV 6 infektsiooni juhtudest. 15% juhtudest esineb febriilseid krampe, mis ei ole eraldi neuroloogiline haigus, vaid imiku organismi reaktsioon kõrgele palavikule.

Pärast palaviku taandumist tekib makuloosne, papuloosne või makulopapuloosne lööve ehk lööbefaas. Maakulid/paapulid on roosa, kahvatu- või erepunast värvi, 2–5 mm läbimõõduga ja üldjuhul ei sügele. Lööve levib kehalt kaelale, näole ja jäsemetele. Lööve püsib keskmiselt 2–3 päeva, seejärel taandub ilma armide või muu naha defektideta.

Sageli esineb lastel ka muid sümptomeid:

• kaela, alalõualuu ja kõrvataguse piirkonna lümfisõlmede suurenemine;
• haiguse jooksul võib laps olla aktiivne ja rõõmus, vaatamata kõrgele palavikule ja lööbele, kuid võib esineda ka tuju muutusi: ärevus, rahutus, nutmine või hoopiski loidus ja liigne rahulikkus;
• muud sümptomid: köha, nohu, silmavalgete punetus, pisaravool, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõrvavalu.

Millal arsti juurde pöörduda

• Rektaalselt või kõrvast mõõdetud temperatuur 40 °C või kõrgem;
• kaenlalt mõõdetud temperatuur 39,4 °C või kõrgem;
• palaviku ajal krambihoog;
• palavik ja sellega kaasnev nahalööve

Diagnoosimine

Haigust diagnoositakse enamasti kliinilise pildi alusel, kuid kinnitamiseks võib kasutada viiruse DNA määramist verest PCR kaudu või seroloogilisi uuringuid.

Diferentsiaaldiagnostika

Tähtis on teiste kõrge palavikuga kulgevate haiguste (kõrvapõletik, hingamis- ja kuseteede infektsioon) välistamine, kuna need võivad olla bakteriaalse päritoluga ja seega vajavad antibiootikumravi. Samuti peab välistama allergilised reaktsioonid, punetised, sarlakid, enteroviiruse põhjustatud infektsioonid.

Ravi

Spetsiifiline viirusvastane ravi puudub. Ravitakse haiguse sümptomeid, eelkõige palavikku: kasutada võib paratsetamooli või ibuprofeeni. Tähtis on vedeliku piisav tarbimine, säästlik režiim ja puhkus. Raskematel juhtudel võib laps vajada hospitaliseerimist selleks, et tagada vedeliku ja ravimite manustamist veeni kaudu.

Prognoos

Enamikul juhtudel on paranemine kiire, kuid immuunpuudulikkusega patsientidel võib haigus põhjustada tüsistusi: entsefaliiti, meningiiti, kopsupõletikku, hepatiiti, vireemiat või reaktiveeruda.

---