Mine sisu juurde

Roger I

Allikas: Vikipeedia
Roger I Cerami lahingus (1063), kus ta oli võidukas 35 000 saratseeni vastu

Roger I (u 1031...1040 – 22. juuni 1101), hüüdnimed Bosso ja Suur krahv, oli normanni Hauteville soost Sitsiilia krahv aastatel 1071–1101. Ta oli juht, kes saatis moslemid Lõuna-Itaaliast välja, mida tervitasid põlised kristlased. Roger I oli ka viimane normannide suur juht, kes Lõuna-Itaaliat valitses.

Calabria ja Sitsiilia vallutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Roger Guiscard oli Tancrède de Hauteville'i noorim poeg tema teise naise Frédésende'iga. Roger saabus Lõuna-Itaaliasse varsti pärast aastat 1055. Algul elas Roger nagu bandiit oma lossis Scaleas, Policastro lahe ääres. Ta jagas Calabria vallutust Robert Guiscardiga, ja 1062. aasta lepinguga tegid vennad vallutatu jagamisel näiliselt mingi "ühisomandi", mille järgi kumbki sai poole igast lossist ja linnast Calabrias.

Robert otsustas nüüd kasutada Rogeri tarkust Sitsiilia nõrgestamisel, kus asus moslemite kõrval arvukalt kreeka kristlasi, kes olid araabia vürstide alamad, kellel oli kõik peale sõltumatuse Tunise sultanist. Mais 1061 lahkusid vennad Reggiost ja vallutusid Messina. Pärast Palermo võtmist jaanuaris 1072 kuulutas Robert Guiscard isandana Rogeri Sitsiilia krahviks, kuid jättis endale Palermo, pool Messinat ja kirdepiirkonna (Val Demone). Kuid alles aastast 1085 oli Roger võimeline süstemaatilist vallutust ette võtma.

Märtsis 1086 alistus Sürakuusa ja kui veebruaris 1091 alistus Noto, oli vallutus lõpetatud. Enamus Roberti edust tuli Rogeri toetuse tõttu. Sarnaselt, kui Hauteville'ide juhtimine läks Rogerile, toetas ta oma vennapoega hertsog Rogerit Antiookia Bohémondi, Capua Lando ja teiste mässajate vastu. Vastutasuks abi eest Bohémondi ja mässajate vastu loovutas hertsog oma osa Calabria lossidest aastal 1085 oma onule, ja aastal 1091 loovutas ta oma pärandi Palermos. Rogeri valitsemine Sitsiilias oli palju absolutistlikum kui Robert Guiscardi valitsemine Itaalias. 1072. ja 1092. aasta läänistamistel ei loodud suuri jagamatuid lääne, nii et normanni, prantsuse ja itaalia vasallid võlgnesid kõik oma tulu krahvile. Seejärel ei häirinud Rogerit ükski feodaalmäss.

Malta vallutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1091 purjetas Roger laevastikuga Maltat vallutama, et vältida rünnakut Põhja-Aafrikast. Tema laev jõudis saareni enne teisi. Randumisel kohtasid normannid väheseid kaitsjaid, kes taandusid, ja järgmisel päeval marssis Roger pealinna Mdinasse. Tingimusi arutati kohaliku kaadiga. Lepiti kokku, et saared saavad krahvi maksualusteks ja et kaadi jätkab saarte administreerimist. Lepinguga vabastati paljud kreeka ja teised kristlastest vangid.

Sitsiilia valitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitilise ülemvõimu kõrval sai krahv ka kirikliku ülemvõimu saarel. Paavst toetas vürsti, kes oli Sitsiilia kreeklastelt ja moslemitelt tagasi võtnud, ning tegi aastal 1098 Rogerist ja tema pärijatest saare apostelliku legaadi. Roger asutas uued ladina piiskopkonnad Sürakuusas, Girgentis ja mujal, nimetades piiskoppe ise, pöörates samas Palermo peapiiskopkonna katoliiklikuks. Ta harrastas üldist sallivust araablaste ja kreeklaste suhtes. Linnades säilitasid moslemid oma mošeed, kaadid ja kauplemisvabaduse; maal said neist siiski pärisorjad. Rogeri jalaväelaste põhiosa olid moslemid. Siiski hakkas ladina element valdavaks muutuma, kui langobardid ja teised itaallased vallutajate kiiluvees saarele tulid, ja Sitsiilia vallutamine osutus otsustavaks moslemite võimu pidevas vähenemises Vahemere lääneosas sel ajal.

Rogeri vanim poeg oli vallaslaps Jourdain, kes suri enne teda. Tema teine poeg Goffredo võis olla vallaslaps, aga võis olla ka tema esimese või teise naise poeg. Igal juhul oli ta pidalitõbine võimaluseta pärida.

Rogeri esimene abielu sõlmiti aastal 1061 Judith d'Évreux'ga. Judith suri aastal 1076, leinama jäid tütred:

Aastal 1077 abiellus Roger teist korda, Eremburge de Mortainiga. Nende lapsed olid:

  • Mauger, Troina krahv
  • Mathilde
  • Murielle (suri aastal 1119)
  • Costanza
  • Felicia
  • Violante
  • Flandrina
  • Judith (suri aastal 1136)

Rogeri kolmas ja viimane naine oli Adelasia del Vasto. Nad abiellusid aastal 1087. Nende lapsed olid:

  • Simon, Sitsiilia krahv
  • Mathilde
  • Roger II, Sitsiilia krahv, hiljem kuningas
  • Maximilla
Eelnev
---
Sitsiilia krahv
1071–1101
Järgnev
Simon