Qaqortoq

Qaqortoq
	Qaqortoqi lipp Qaqortoqi vapp
	Pindala: 19,0 km²
	Elanikke: 3047 (2024)
	Koordinaadid: 60° 43′ N, 46° 2′ W

Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.

Kliima

Gröönimaa lõunatipus ei ole igikeltsa. Siiski valitseb Qaqortoqis lähisarktiline kliima.

Linna aastane sademete hulk on 857 mm. Kõige rohkem sajab juulis (97 mm) ja septembris (92 mm), kõige vähem veebruaris (51 mm).

Ajalugu

Vanimad märgid inimtegevusest Qaqortoqi alal on 4300 aastat vanad. Need kuuluvad Saqqaqi kultuuri inimestele, kes olidki Lõuna-Gröönimaa esmaasukad. Saqqaqi kultuuri asulapaigad ja leiud Lõuna- ja Lääne-Gröönimaal on üsna sagedased, kuid Qaqortoqi ümbruses siiski mitte eriti: leitud on üksnes üksikuid asulakohti ning esemeid, mille hulka kuuluvad kivikildudest puurid ja noad. Saqqaqi kultuuri kandjad olid sugulased tšuktšide ja korjakkidega ning tõenäoliselt surid Gröönimaal välja järglasteta 2800 aastat tagasi.

Samal ajal saabus Lõuna-Gröönimaale Dorseti kultuur. Sellest ajast on leitud Qaqortoqi kandist mitu ristkülikukujulist turbakatusega maja, mis olid varasele Dorseti kultuurile iseloomulikud. Dorseti kultuur oli kogu Põhja-Ameerika põhjarannikul ja Kanada Arktika saarestikus kõikjal levinud veel 1100. aastal, kuid siis tõrjusid inuitid nad järk-järgult kõrvale ja 20. sajandi alguseks surid nad välja. Gröönimaal hääbus nende kultuur märksa varem ja mitte inuittide survel. Juba 900. aasta paiku oli see kant inimtühi.

10. sajandi lõpul saabusid Lõuna-Gröönimaale viikingid, kes rajasid sinna oma asundused. Tänapäeva Qaqortoqist 19 km kaugusel kirdes asub kõige väljapaistvama viikingiehitise Hvalsey kiriku vare. Kaubandus viikingite ja inuittide vahel oli harv, sest nende asundusi eraldas suur vahe. Viikingite asundused püsisid 5 sajandit ja surid lõpuks välja 15. sajandi keskel. Viimased kirjalikud andmed viikingitest Gröönimaal pärinevad Hvalsey kirikuraamatust aastast 1408, aga asula ise püsis nähtavasti veel paarkümmend aastat.

Umbkaudu 1500. aastast kuulus Lõuna-Gröönimaa inuittide kultuuri mõjusfääri. Inuitid ei rajanud eriti selliseid elamuid, millest jälgi säiliks. Muud esemeleiud on suhteliselt sagedased.

Tänapäevase Qaqortoqi asutas 1774 Julianehåbi nime all Taani-Norra kaupmees Anders Olsen (1718–86), kes tegutses Üldise Kaubanduskompanii heaks. See kompanii haldas Gröönimaad alates 1749 ning oli rajanud juba 9 asulat, Julianehåb oli 10. ja viimane. Kuigi Üldine Kaubanduskompanii läks samal 1774. aastal pankrotti, jäid kõik need asulad peale ühe püsima ja kindlustasid Gröönimaa kuulumise Taanile.

Asula sai nime Taani kuninganna Juliane Marie järgi, kes oli Frederik V teine naine. Temast põlvnevad Christian VIII ja kõik hilisemad Taani kuningad.

Qaqortoqi vanim säilinud hoone on aastast 1797 pärit endine sadamahoone. Selle projekteeris kuninglik taani arhitekt Kirkerup. Hoone on ehitatud mustadest tõrvatud palkidest, pandi Taanis osaliselt kokku, toimetati laevaga Gröönimaale osadena ja siis pandi lõplikult kokku.

Qaqortoqi muuseum asub kunagises linna sepa kaupluses, mis valmis 1804. See on ehitatud kollasest kivist.

1927 rajati Qaqortoqi Gröönimaa esimene purskkaev Mindebrønden, mis kujutab kaht vaala, kes oma hingamisavast vett purskavad. Tänapäevaks on Gröönimaa teine purskkaev rajatud Sisimiuti.

Qaqortoq tänapäeval

Qaqortoq sai grööni hüljeste nahkadega kauplemise keskuseks. Tänapäevani asub linnas hülgenahkade parkimistöökoda Great Greenland. 1972 keelustati USA-s kauplemine kõigi mereimetajate ja nende saadustega, olenemata nende kaitseastmest, ning seega langes USA turg ära. Alates 1983, kui Euroopa Majandusühendus samuti keelas hülgenahkadega kauplemise, sai ettevõte Taani riigilt igal aastal 25–30 miljonit Taani krooni tegevustoetust. 5. mail 2009 keelas Euroopa Liit kõik hülgetooted, jättes erandi Gröönimaa inuittide kütitud nahkadele. Tänapäeval on Great Greenlandi põhiline turg Euroopa Liit, eriti Taani.

Kuni 31. detsembrini 2008 oli linn Qaqortoqi valla keskus. Seejärel liideti Qaqortoqi vald loodes asuva Narsaqi valla ja Gröönimaa kõige lõunapoolsema, Nanortaliki vallaga. Tekkis Kujalleqi vald keskusega Qaqortoqis.

Linnas on keskkool ja kaubanduskool.

Linnas asuvad kohaliku kunstniku Aka Høeghi alustatud projekti "Kivi ja inimene" raames loodud Põhjamaade kunstnike skulptuurid.

Transport

Nii nagu teistel Gröönimaa asulatel, pole Qaqortoqilgi maismaaühendust teiste asulatega. Linnas on autosid ja tänavaid, kuid pole teid, mis viiksid teistesse asulatesse. Maasturitega saab siiski mõnele poole sõita. Linnast põhja ja läände viivad head matkarajad. Talvel kasutatakse laialdaselt lumesaane.

Qaqortoqis on sadam. Seda haldab Gröönimaa omavalitsusele kuuluv Royal Arctic Line, mille keskus on Nuukis. Sadamasse saavad siseneda kuni 15 m süvisega ja kuni 150 m pikad laevad. Sadam pakub sisenevatele laevadele lootse, aga mitte puksiire.

Linnas asub kopterite lennujaam, mis töötab aasta ringi. See ühendab linna läheduses asuva Narsarsuaqi lennujaama ning selle kaudu ülejäänud Gröönimaa ja muu maailmaga. Arutatakse kava rajada ka Qaqortoqi lennujaam, kus võiksid maanduda lennukid. 1200-meetrine maandumisrada võimaldaks ühendust pidada Islandi ja Ida-Kanadaga, aga 1800-meetrine maandumisrada Mandri-Euroopaga. Maandumisraja asukohta pole veel otsustatud.

Qaqortoqis on Gröönimaad Islandiga ühendava sidekaabli Greenland Connect maabumiskoht.

Välislingid

Qaqortoqi koduleht (grööni keeles)