Palivere linnus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2017) |
Palivere linnamägi (ka Palivere Pikajalamägi või Pikajalamägi või Pikajala mägi) on muinaseestlaste linnamägi.[1] Linnamägi asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Palivere suusahüppemäel, Piirsalu metskonnas 53.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Linnust katab 10–15 m kõrgune segamets.[2]
Linnuseala piirab mõlemast otsast välisküljel kuni 2,5 m kõrgune kruusavall. Sealt on leitud tumedamat pinnast, sütt ja lagunenud tukke arvatavatest palkkonstruktsioonidest. Poolovaalse kujuga õueala on ligikaudu 10 000 – 11 000 ruutmeetri suurune, kuid selles puudub kultuurkiht. Kagupoolne, kaarjalt põhja suunas pöörduv vall on 90 m pikk. Väljaspool on kohati kuni 10–12 m laiune nõgu. Loodepoolne vall on jälgitav umbes 30 m pikkuselt, kuid see on osaliselt lõhutud. 10–12 m väljaspool on 2 m sügavune kraavinõgu.
Enam kui 70 m ulatuses linnuse ida- ja kirdeküljel vall puudub. Selle kindlustamata lõigu tõttu peetakse linnust mingitel põhjustel poolikuks jäänuks. Teise oletuse kohaselt kuulub linnus kahe otsavalliga neemiklinnuste hulka. Oletatav dateering 6.–11. saj.[3][4][5]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Järsem metsaga kaetud nõlv -
Põhjapoolne otsavall -
Põhjapoolse otsavalli jätke -
Palivere linnamäe õueala -
Lõunapoolne otsavall
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palivere2
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2020. Vaadatud 28. detsembril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ (J. Jung. Muinasajateadus eestlaste maalt III. Tartu, 1910, lk 227)
- ↑ (H. Moora. Läänemaa muinasaeg. Tartu, 1942, lk 22.)
- ↑ A. Veitmann. Lääne-Nigula kihelkonna antikvaar-topograafiline kirjeldus. 1927 (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis), lk 26-27)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Palivere linnus veebiportaalis eestigiid.ee
- Palivere linnus kultuurimälestiste riiklikus registris