Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente.

Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks.

Taimetoiteelementideks nimetatakse väga erineva struktuuriga keemilisi elemente ja/või ühendeid, mis on hädavajalikud taime metaboolsetes protsessides ja elutsükli läbimiseks, mille puudumine kasvukeskkonnas põhjustab taimel kõrvalekaldeid kasvus, arengus või paljumises ning millele omaste funktsioonide tõttu pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga

Olulisemad taime toiteelemendid jagunevad struktuuri- ehk ehituslikeks elementideks nagu süsinik, vesinik, hapnik; makro- (lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, väävel) ja mikroelementideks (boor, kloor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink, nikkel, räni, koobalt, vanaadium).

Taime toitumine jagatakse kaheks juurtoitumine ja juureväline toitumine.

Juurtoitumine

Juurtoitumine on taime toiteainete omastamise peamine viis, mil elutähtsad taimetoiteained sisenevad mullast (vesikultuuridel veest) taimesse juur(t)e kaudu.

Juureväline toitumine

Juurevälisel toitumisel sisenevad toiteained taimesse maapealsete osade kaudu. Juureväliselt omastavad taimed peamiselt CO₂, O₂, klooriühendeid jm.

Toiteelementide koosmõju

Elementidel on taimedel ka hulgaliselt vastastikuseid koosmõjusid, näiteks võib ühe elemendi suurem sisaldus mullas suurendada teise elemendi kättesaadavust kuid mõne teise elemendi kättesaadavus mullast võib teiste elementide mõjul ka väheneda.

Nii näiteks on magneesium mullas kaltsiumi ja kaaliumi antagonist – suur kaaliumisisaldus pärsib taimedel magneesiumi omastamist ning suur magneesiumisisaldus omakorda kaaliumi omastamist ja magneesiumi omastamiseks peab muld olema küllalt niiske.

Koosmõjud:

• suur magneesiumisisaldus pärsib kaaliumi ja kaltsiumi omastamist;
• suur ammooniumisisaldus pärsib kaltsiumi ja kaaliumi omastamist;
• väike boorisisaldus pärsib fosfori omastamist;
• suur vase- või sulfaadisisaldus takistab molübdeeni omastatavust;
• suur kaltsiumisisaldus pärsib magneesiumi, kaaliumi ja kloori omastamist;
• väikevõi suur väävlisisaldus vähendab kaaliumi omastamist;
• suur fosforisisaldus lukustab tsingi, vase ja raua, aga suurendab molübdeeni kättesaadavust;
• suur lämmastikusisaldus pärsib kaltsiumi, tsingi ja vase omastamist;
• suur kaaliumi-, naatriumi-, raua-, tsingi- või vasesisaldus pärsib mangaani omastamist;
• väike kaltsiumisisaldus suurendab boori toksilisust: 1 kg lämmastiku muldaviimisel eemaldub mullast 1 kg kaltsiumi; 2 kg väävli muldaviimisel eemaldub sealt 1 kg magneesiumi.

Toiteelementide essentsiaalsus

Taimetoiteelementide ja nende hädavajalikkuse avastamine

Keemiline sümbol	Aasta	Avastaja	Hädavajalikkuse avastaja	Aasta
C		■	Nicolas Thiodore de Saussure	1804
H	Henry Cavendish	1766	de Saussure	1804
O	Joseph Priestley	1774	de Saussure	1804
N	Daniel Rutherford Carl Wilhelm Scheele ja Antoine Lavoisier || 1772 || de Saussure || 1804
P	Hennig Brand	1772	Ville	1860
S		■	Julius Sachs (1860) ja W. Knop	1865
K	Humphry Davy	1807	Sachs ja W. Knop	1865
Ca	Humphry Davy	1807	Sachs ja W. Knop	1860
Mg	Humphry Davy	1807	Sachs ja W. Knop	1860
Fe		■		Sachs ja W. Knop
Mn	Carl Wilhelm Scheele	1807	Sachs ja W. Knop	1860
Cu		■	A.L. Sommer; Lipman & MacKinnon	1931
Zn		■	Sommer&Lipman	1926
Mo	Carl Wilhelm Scheele (1778), Peter (Petter) Jacob Hjelm	1781	D. I. Arnon & P. R. Stout	1926
B	Davy, Joseph Louis Gay-Lussac, Louis Jacques Thénard	1808	Sommer&Lipman	1926
Cl	Scheele	1774	Perry R. Stout, C. M. Johnson, ja T. C. Broyer	1954
Ni	Axel Fredrik Cronstedt	1751	Brown, Welch, & Cary	1987
...	...	...	...	...

■ element tuttav juba antiikajast.

Vaata ka

• Toitained
• Taimetoiteained