Michael Peter Ancher

Michael Peter Ancher (9. juuni 1849 Rutsker, Bornholm – 19. september 1927 Skagen) oli taani kunstnik, impressionist. Tema maalide ainestik kujutab enamjaolt Skageni kalureid ja sadamastseene. Tema maale peetakse klassikaks ja ta on üks Taani kõige armastatumaid kunstnikke.

Perekondlik taust

Michael Peter Ancher sündis Bornholmi saarel Rutskeris. Ta õppis aastatel 1871–1875 Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias Kopenhaagenis, kus õpetajad Wilhelm Marstrand ja Frederik Vermehren süvendasid Ancheris veelgi enam huvi maalikunsti vastu. Seal tutvus ta ka Karl Madseniga, kellest hiljem sai Skageni muuseumi esimene direktor. Madsen kutsus Ancherit Skagenisse, linnakesse Jüütimaa põhjatipus, mille kaldaid uhuvad nii Läänemere kui ka Põhjamere veed. Skagenis suviti kooskäivatest kunstnikest oli moodustunud Skageni maalijate rühmitus.

Michael Ancher, "Anna Ancher tuleb aasalt". 1902

Peagi pärast esimest käiku Skagenisse 1874 asus Ancher sinna püsivalt elama, ühinedes sealse järjest suureneva kunstnike rühmitusega. Temast kujunes üks Skageni maalijate rühmituse liidreid. Kunstnike koloonia liikmed said regulaarselt kokku Skageni hotellis Brøndum, jagamaks omavahel mõtteid ja ideid. 1880. aastal abiellus Ancher maalijate rühmitusse kuuluva, Skagenist pärit Anna Brøndumiga, kelle isale kuulus Brøndumi hotell. Abielu esimestel aastatel oli noorpaari kodu ja maaliateljee Garden House'is, mis nüüd asub Skageni muuseumi aias. Pärast tütre Helga sündi 1883 kolis perekond Markvejsse Skagenis.

Looming

Michael Ancher, "Vil han klare pynten" ("Will he Round the Point?"). 1885

Kunstnikuna saavutas Ancher tunnustuse oma maaliga "Vil han klare pynten" ("Will he Round the Point?"), millel näeb kalureid pingsalt jälgimas, kas merelt tagasi pöörduv kalur jõuab turvaliselt sadamasse. Michael Ancheri teosed on kujutuslaadilt tõetruud ning sageli on nende kompositsioonis kesksel kohal jõulised figuurid. Ta on loonud rea silmapaistvaid, kalurite tööd heroiliselt kujutavaid maale, näiteks “Päästepaadi viimine läbi luidete”(Redningsbåden føres gennem klitterne, 1883), “Päästetud meeskond” (Mandskabet reddet, 1894), “Uppunud mees” (Den druknede, 1896).

Michael Ancher, "Päästepaadi viimine läbi luidete" (*Redningsbåden køres gennem klitterne“). 1883*

Michael Ancheri loomingut mõjutas Taani Kuningliku Kunstiakadeemia 1870. aastate traditsiooniline maaliõpetus, mis nõudis kindlate reeglite järgimist kompositsiooni loomisel. Ancher leidis, et õpitut on raske kohandada Skandinaavia uue kunstisuunaga (see lähtus Barbizoni koolkonnast), mida Skageni maalijate rühmitus järgis. Ometi mõjutas teda selle juures tema kunstnikust abikaasa Anna Ancher, kelle maalides nägi ta lähemalt naturalistlikku kujutamislaadi – reaalsuse ilustamata näitamist – ja selle värvigammat. Ancheri monumentaalsetes, jõuliste figuuridega kompositsiooniga teostes sulanduvad kokku nii kunstiakadeemias õpitu kui ka uue kunstivoolu – realismi – iseloomulikud jooned.^[1]

Paljusid Anna ja Michael Ancheri töid, mis kunagi kaunistasid Brøndumi hotelli söögitoa seinu, võib nüüd näha Skageni muuseumis, Taani Kuningliku Kunstiakadeemia muuseumis, Frederiksborgi lossi kunstimuuseumis, Hirschprungi muuseumis ja Ribe kunstimuuseumis.

Michael Ancherit autasustati 1889. aastal Eckersbergi medaliga ja 1894. aastal Dannebrogi ordeniga.

Michael ja Anna Ancheri kodu

1884. aastal ostsid Anna ja Michael Ancher Skagenisse maja. 1913. aastal ehitati maja külge suur ateljeeruum. 1964. aastal surnud Ancherite tütar Helga jättis maja koos kogu selle sisustusega (mööbel, maalid) Helga Ancheri Sihtasutusele. Kunstnikepaari kodumaja (sealjuures ka ateljee) restaureeriti ja avati muuseumina 1967. aastal. Kunstinäitusi korraldatakse teiseski muuseumile kuuluvas hoones – Saxilds Gaardis; ka seal saab näha Anna ja Michael Ancheri ning paljude teiste Skageni maalijate rühmitusse kuulunud kunstnike maale.^[2]

Kunstnike portreed rahatähel

1997. aastal käibele lastud Taani 1000-kroonisel rahatähel on kujutatud Anna ja Michael Ancheri portreed – aluseks Peder Severin Krøyeri kaks maali aastast 1884.^[3]