Maija Tabaka
Maija Tabaka (sündinud 5. novembril 1939 Jelgavas) on läti maalikunstnik.
Tabaka loomingule on iseloomulikud suured figuratiivsed maalid, mis on sageli inspireeritud filmilikust kujutusviisist ning muutuvad aja jooksul järjest mängulisemaks, ekspressiivsemaks ja teatraalsemaks.[1] Oma teostes on ta saanud inspiratsiooni Federico Fellini filmidest ning tahtnud oma piltide kaudu anda edasi müstilist, reaalsusest ära libisevat maailma.[2]
Tema isa oli insener ja ema õmbleja. Teise maailmasõja järel kolis pere Riiga. 1957. aastal astus Maija Tabaka Läti Kunstiakadeemiasse, kuid visati sealt 1960. aastate alguses välja. Ülikooli lõpetas ta 1969. aastal diplomitööga "Noorte kunstnike rühma portree" Eduards Kalniņši juhendamisel. 1977–1978 töötas ta Lääne-Berliinis DAAD-i kunstistipendiaadina välisläti kunstniku Valdis Āboliņši (1939–1984) kutsel.
Tabakal on olnud isikunäitusi Riias, Berliinis, Leningradis, Göteborgis, Norrköpingis, Moskvas, Rostockis ja Pariisis. Tema töid on Berliini Gemäldegalerie, Tretjakovi galerii ja veel mitme välismaa muuseumi kogudes. Ta on illustreerinud lasteraamatuid.
Hercs Franks on temast teinud dokumentaalfilmi "Nostāsti. Maija Tabaka" (1976).
29. septembrist 2023 kuni 25. veebruarini 2024 on Kumus näitus "Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė".[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Läti NSV teeneline kunstnik
- Läti NSV rahvakunstnik (1989)
- Kolme Tähe orden (2000)
- Jūrmala aukodanik[3]