Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste sama nime kandjate kohta vaata: Lothar III (täpsustus)

Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137. Ta oli ka Saksimaa hertsog alates 1106.

Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi.

Elu

Lothar sai Saksa kuningaks seetõttu, et talle eelnenud Frangi ehk Saali dünastia viimane esindaja Saksa-Rooma keiser Heinrich V suri (1125) ilma pärijateta ning loogilisim pretendent troonile, Švaabimaa hertsog (1105–1147) Friedrich von Hohenstaufen, oli paavsti ja tema toetajate, eriti Mainzi peapiiskopi vaenlane. Nii valiti kuningaks üpris neutraalne, aga mõjukas Saksimaa hertsog Lothar. Ta oli juba üpris vana ning ilma pärijateta, mistõttu paavst lootis, et temaga saab kergesti manipuleerida, eestkätt troonijärglase määramise koha pealt.

Friedrich von Staufi vend ja Švaabimaa hertsogi Friedrich I ja Saksa-Rooma keisri (1056–1106) Heinrich IV tütre Agnese poeg Konrad aga protesteeris avalikult Lothari valimise vastu ning alustas tema vastu sõda. Lõppkokkuvõttes lõppes see siiski Lothari võiduga ning ta krooniti 1133. aastal Roomas pidulikult Saksa-Rooma keisriks.

Sitsiilia kuningriik tema asutaja Roger II surma ajal aastal 1154.

Seejärel läks ta sõtta Sitsiilia kuningriiki ja Lõuna-Itaaliat valitsenud normannide vastu. Aastal 1136 veenis Anacletuse rivaal paavst Innocentius II Saksa-Rooma keisrit Lothar III-t ründama Sitsiilia kuningriiki Bütsantsi keisri Johannes II Komnenose abiga. Kaks peaarmeed, ühte juhtis Lothar, teist Baieri hertsog Heinrich Uhke, tungis Sitsiiliasse. Tronto jõe ääres alistus Guglielmo di Loritello Lotharile ja avas talle Termoli väravad. Talle järgnes Molise krahv Hugh II. Kaks armeed ühinesid Baris, kust nad aastal 1137 jätkasid sõjakäiku. Roger II pakkus Apuuliat keisrile lääniks, millest Lothar keeldus pärast Innocentiuse survet. Samal ajal Lothari armee mässas. See tekitas saksa vägedes arusaamatut ja viha.

Siis andis Lothar, kes lootis Sitsiilia täielikku vallutamist, Capua ja Apuulia Sitsiilia kuningriigist Rogeri vaenlastele. Innocentius protestis, väites, et Apuulia Kagu-Itaalias kuulub paavsti huviorbiiti. Lothar liikus põhja, kuid suri Alpide ületamisel 4. detsembril 1137. Sitsiilia kuningriik liideti keisrite võimu alla alles Saksa-Rooma keisri (1190–1197) Heinrich VI sissetungi oma naise Costanza nimel, kes oli Roger II tütar. 1194. aastal Costanza ja Heinrich VI võitsid lõpuks ja kuningriik läks aastal 1194 Hohenstaufenitele.

Lothari viimastel valitsusaastatel muutus üha ägedamaks vaen Saksa-Rooma riigi kahe võimsaima dünastia, Welfide ja Hohenstaufenite ehk Staufide vahel. 1137, kui Lothar suri, valiti Saksa kuningaks Staufist Konrad ning algas tõeline kodusõda.

Nimest

Lothar von Supplinburgi on tavaliselt nimetatud Lothar III, ehkki tegelikult on sellenimelisi Saksamaa valitsejaid olnud vaid kaks, kuna Lothar I, Kesk-Frangi kuningas ja keiser (843–855), valitses teoreetiliselt ka Ida- ja Lääne-Frangi riike (ehkki reaalselt tegid seda tema vennad Charles II Paljaspea ja Ludwig Vaga) ehk sealhulgas Saksamaad, ent tema poja Lothar II võim piirdus vaid Lotharingiaga, mis jääb Saksamaa piiridest enamjaolt väljapoole. Seetõttu pole tema nimetamine Saksamaa valitsejaks ilmselt õigustatud, kuid kuna ajaloolises traditsioonis on juurdunud nimetus Lothar III, siis on ehk parem kasutada ikkagi seda nimekuju.

Eelnev Heinrich V	Saksa kuningas 1125–1137	Järgnev Konrad III
Eelnev Heinrich V	Itaalia kuningas 1125–1137	Järgnev Konrad III
Eelnev Heinrich V	Saksa-Rooma keiser 1133–1137	Järgnev Konrad III