Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.
Ristkoordinaatides avaldub Laplace'i operaator kujul[1]
kus on nabla-operaator ja tähistab osatuletise võtmise operaatorit muutuja järgi.
Laplace'i operaator on saanud nimetuse prantsuse matemaatiku Pierre-Simon de Laplace'i (1749–1827) järgi. Laplace kasutas antud operaatorit esmakordselt taevamehaanikas, kus ta gravitatsioonivälja potentsiaalile rakendatuna annab konstandi kordse massi tiheduse. Selle võrrandi Δf = 0 üldisemat kuju nimetatakse tänapäeval Laplace'i võrrandiks.
Laplace'i operaatori rakendamine kahe muutuja funktsioonile f(x,y) annab ristkoordinaatides x ja y'
Polaarkoordinaatides kehtib
Kolmes dimensioonis on Laplace'i operaatori kuju olulisemates koordinaadisüsteemides järgmine:
Ristkoordinaatides:
Silindrilistes koordinaatides:
Sfäärilistes koordinaatides:
( tähistab sfäärilist laiust ja sfäärilist pikkust).
Avaldise võib asendada samaväärse avaldisega .
N-dimensionaalsetes sfäärilistes koordinaatides, mis on parametriseeritud kujul , kus , , on Lapalace'i operaatoril kuju
kus on Laplace'i-Beltrami operaator dimensionaalsel sfääril ehk sfääriline Laplace'i operaator.
Avaldise võib asendada samaväärse avaldisega
Laplace'i operaator esineb paljudes olulistes diferentsiaalvõrrandites. Neist mõned on:
Laplace'i võrrand:
kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse harmoonilisteks funktsioonideks.
Biharmooniline võrrand:
kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse biharmoonilisteks funktsioonideks.
Poissoni võrrand:
kus g on teadaolev funktsioon.
Lainevõrrand:
kus on laine liikumise kiirus.
Difusioonivõrrand:
kus k on konstant.
Schrödingeri võrrand kvantmehaanikas:
kus on lainefunktsioon, on taandatud Plankci konstant, m on osakese mass ja on potentsiaalne energia.
- ↑ Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)