Kortrijki lahing
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kuldkannuste lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Flandria sõjast | |||
| Toimumisaeg | 11. juuli 1302 | ||
| Toimumiskoht | Kortrijki linna juures Flandrias | ||
| Osalised | |||
| |||
Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias. Flandria linnade rahvakaitsevägi purustas seal Prantsuse rüütliväe.
Enne lahingut kuulus Flandria formaalselt Prantsuse kuningas Philippe IV-le, kelle teostatud poliitika ajendas rahvaülestõusu.
Flaamid purustasid ülestõusu maha suruma saadetud prantsuse rüütliväe täielikult. Lahingus hukkus suur hulk rüütleid ning võitjad kogusid lahinguväljalt 700 kuldset kannust, mille tõttu nimetatakse seda ka kuldkannuste lahinguks. Sõjasaagiks saadud kannused riputati võidu mälestuseks üles Kortrijki Jumalaema kirikusse, kust prantslased need 80 aastat hiljem, pärast Roosebeke lahingut, tagasi võtsid.
Prantsusmaa kätte jäi pärast Kortrijki lahingut ainult väike osa Flandriast ja seegi suurte järeleandmiste tõttu Flandria linnadele. Sõjakunsti ajaloos tähistas see lahing jalaväe tähtsuse taastumist.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]