Mine sisu juurde

Keele omandamine

Allikas: Vikipeedia

Keele omandamine on alateadvuslik protsess, mille puhul areneb inimese oskus keelt õigesti kasutada, ilma et ta oleks teadlik grammatikareeglitest. Keele omandamine on peamine viis, kuidas lapsed emakeelt rääkima õpivad, ja võime keelt omandada säilib täiskasvanuikka jõudes.[1]

Stephen Krasheni teooria

[muuda | muuda lähteteksti]

Omandamise protsess ja optimaalne sisend

[muuda | muuda lähteteksti]

Keelt omandatakse, kui mõistetakse lausungi või loo sisu[2]. Edukaks omandamiseks ei ole vajalik keelt kasutada. Kui keeleline sisend (ingl input) täidab järgmist nelja tingimust, siis on sobiv seda kutsuda optimaalseks sisendiks (ingl optimal input):

  1. Sisendi mõte on mõistetav.
  2. Sisendi sisu on huvipakkuv või kaasahaarav.[3]
  3. Sisend on kvaliteetne: mõistetavust toetavad visuaalne tugi ning loogiline ülesehitus.
  4. Sisend on kvantiteetne ehk seda on palju.[4]

Parim optimaalse sisendi vorm on jutustus. Lugude kuulamist tehakse mõistetavamaks piltide, seletuste või vähese tõlkimise abil. Sellele võiks järgneda lugemine vastavalt oma huvidele.[4] Raamatuid lugedes laieneb sõnavara iseenesest[5].Kõige populaarsem keele omandamise meetod on keelekümblus, kuid seda harrastades võib kokku puutuda nii optimaalse (näiteks huvipakkuvad vestlused) kui ka mitteoptimaalse (näiteks pinnapealsed viisakusvestlused) sisendiga[4]. On ka võimalik, et inimene mõistab võõrast keelt, aga ei omanda seda. Nii juhtub, kui sisend ei esita keelelist väljakutset (ehk keeles ei esine võõraid elemente), kui sisu tähendust eeldatakse üksikute sõnade põhjal või kui inimene on liiga stressirohkes või pingelises olukorras.[6]

Rääkimise roll

[muuda | muuda lähteteksti]

Rääkimine ei ole keele omandamiseks vajalik[7]. Rääkimine on piisava optimaalse sisendi loomulik tagajärg ja ärevust tekitab liiga varakult rääkima sundimine, kui optimaalset sisendit on liiga vähe olnud[3]. Ärevus omakorda ei soodusta keele omandamist[8]. Uuringud on tõestanud, et rohkem väljundit (ingl output) ehk keele produtseerimist ei kiirenda keele omandamise protsessi[3], seega saab rääkimist õpetada ainult optimaalse sisendi saadavaks tegemise kaudu[9].

Rääkimine võib osutuda kaudselt kasulikuks, kuna see võib pakkuda optimaalset sisendit teise inimese jutu kujul[10]. Tavaliselt on eesmärk ennast arusaadavaks teha, mistõttu toimuvad rääkija kõnes iseenesest kolm muudatust vastavalt vestluspartneri tasemele[10][11]:

  1. Kõne kiirus aeglustub ning hääldus muutub selgemaks, et kuulajal oleks rohkem aega tuttavaid sõnu ära tunda ja sisule mõelda.
  2. Kasutatakse levinumaid sõnu ja vähem kõnekeelt.
  3. Laused muutuvad lühemaks ja lihtsamaks.[12]

Lisaks aitab jututeema puhul see, et see on tuttav, aga mitte liiga tavaline ning seetõttu igav, ja see, et rääkija saab ennast mõistetavamaks teha muud moodi peale sõnade, näiteks esemete ja piltide abil[6].

Monitor ja teadlik õppimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Keele õppimine keskendub reeglite teadmisele ning mõistmisele[13], nende reeglite olemasolu ja kasutamist võib kutsuda ka monitoriks (ingl Monitor)[14]. Monitori kasutajad jagunevad kolmeks:

  1. Monitori ülekasutajad ei usalda omandatud teadmisi ja üritavad rääkides reeglitele mõelda. Põhjuseks võib olla liigne korrektsuse pärast muretsemine või keele omandamise puudulikkus, mis ei jäta muud valikut. Rääkimisstiil on neil kõhklev ja nad parandavad ennast pidevalt.[15][16]
  2. Monitori alakasutajad räägivad tunde järgi ja ei rakenda reegleid, sest nad ei tea, ei oska või ei taha neid kasutada. Alakasutajate seas on tihti inimesi, kes on sõbralikud ja kellele meeldib rääkida ning kes ei karda reeglite vastu eksida.[16][17]
  3. Monitori optimaalsed kasutajad näevad grammatikat kui vahendit keele paremaks omandamiseks, kasutavad reegleid sobilikus olukorras nii, et see ei sega suhtlemist. Tekste kirjutades võivad nad jätta mulje, et keel on nende emakeel.[18][19]

Parim on olla optimaalne kasutaja ja arendada grammatikat hetkedel, mil see ei sega suhtlemist[20]. Monitori tõhusaks kasutamiseks on vaja aega mõtlemiseks, teadmisi reeglitest ja eesmärki kasutada keelt reeglipäraselt[21]. Monitori peaks kasutama kirjutades või kõnet ette valmistades, sest siis on selleks piisavalt aega ja fookus on õigekeelsusel[22]. Vestluse ajal ei peaks monitori kasutama, kuna enese pideva korrigeerimise tõttu on teisel inimesel raske sisu jälgida. Lisaks ei saa teise inimese kõne ajal lausete ettevalmistamise tõttu talle piisavalt tähelepanu pöörata.[20] Monitori kasutamine eeldab, et rääkija on teadlik reeglitest, mida ta rakendada tahab[23], kuid see on üpris ebatõenäoline, et ta on igas olukorras vajalikust reeglist teadlik[24].

Vigade parandamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Keelt õppides on vigade parandamisest kasu[25], kuid on situatsioone ja vigu, mille puhul ei peaks vigu parandama[26]. Üleüldiselt ei ole vigade parandamine soovitatav, kuna see soodustab tahtmist vigadeta rääkida ja viib fookuse sisult reeglitele ja korrektsusele[27]. Kui kõnet korrigeerida, siis peaks olema tegu vigadega, mis häirivad kommunikatsiooni, pälvivad ebasoodsa reaktsiooni või kipuvad korduma. Teine lähenemine on parandada ebakorrektset reeglikasutust ainult siis, kui reegel, mille vastu eksiti, on õpitav, mitmeti rakendatav ja veel õppimata. Tähtis on märkida, et erinevad lähenemised ei pruugi osutuda võrdselt tulemuslikuks.[28] Krashen teoretiseerib, et vigade parandamisest on kasu ainult siis, kui neli tingimust on täidetud:

  • parandatakse ainult reegleid, mida saab õppida ja rakendada;
  • parandatakse olukorras, kus on võimalik monitori kasutada;
  • parandatakse olukorras, kus on aega monitori kasutada ja soovitusele mõelda;
  • keelekasutaja ei ole monitori alakasutaja.[29]

Kõike eelmainitut arvesse võttes on endiselt võimalik, et rääkija ei paranda oma viga[29]. Keele omandamise puhul ei ole vigade parandamisest kasu[30][31]. Laste puhul on huvitav jälgida, kuidas vanemad kipuvad parandama sisuliselt valesid lauseid ja tavaliselt jätavad tähelepanuta grammatiliselt valed (kuid sisult õiged) lausungid[30].

Sõnavara õppimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Optimaalse sisendi kaudu omandatakse ja arendatakse sõnavara märkamatult; sõna mõistetavas kontekstis kohates omandatakse 5–10% sõna tähendusest[32]. Võrreldes õpilaste gruppe, kes kasutasid eri õpimeetodeid, on näha, et sõnavara õppimisele keskendudes suureneb see märgatavalt rohkem kui lihtsalt omandades, kuid ajakulu arvesse võttes olid omandajad ehk mitteõppijad efektiivsemad[33]. Kui arvesse võtta unustamist, siis need õpilased, kes õppisid sõnu ja nende tähendusi kontekstist eraldatuna, unustasid rohkem kui need, kes kuulasid jutustust, mille puhul rakendati optimaalse sisendi põhimõtteid[33][34]. Seega on efektiivsem sõnavara õppimisele läheneda optimaalset sisendit kasutades. Muidugi on võimalik, et konteksti järgi jääb sõna tähendusest vale mulje, kuid rohkel sisendil ja eri kontekstidel on korrigeeriv mõju. Konteksti põhjal sõnade omandamine on sama viis, kuidas lapsed emakeele (ja teiste keelte) sõnavara omandavad.[34]

Suhtumise tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]

On uuritud ka emotsionaalseid tegureid, mis teise keele omandamist märgatavalt mõjutavad. Uuritud aspektide peamised kategooriad on

Motiveeritud inimesed omandavad üldjuhul (kuid mitte alati) teist keelt edukalt ja enesekindlatel inimestel läheb samuti tavaliselt paremini. Ärevustase peab olema efektiivseks omandamiseks võimalikult madal. Mõjutavaks faktoriks on ka tundefilter (ingl Affective Filter): ebasobiva suhtumisega inimesed ei otsi sisendit ja sisendi saamisel ei jõua see tiheda filtri tõttu ajus õigesse piirkonda, et omandamine toimuks. Võimalik on ka vastupidine olukord, et sisendit otsitakse ja sellest on rohkem kasu väga hõreda tundefiltri tõttu.[8] Seega on hea õpetaja ülesanne pakkuda nii palju mõistetavat sisendit (ingl comprehensible input, optimaalse sisendi esimesest tingimusest tulenev termin) kui võimalik ja seda tehes vältida õpilastes ärevuse tekitamist[35]. Sel samal põhjusel ei ole emakeelekõneleja või heade grammatikateadmistega inimesed iseeneslikult head õpetajad[12].

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 10.
  2. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 70.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Krashen, Stephen. 2019. Optimal Input (Presentation University of Isfahan). Saadaval http://sdkrashen.com/content/articles/university_of_isfahan_dec_2019.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 1.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Krashen, Stephen. 2019. Optimal Input (Presentation University of Isfahan). Saadaval http://sdkrashen.com/content/articles/university_of_isfahan_dec_2019.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 2.
  5. ↑ Krashen, Stephen ja Beniko Mason. 2019. Direct teaching of Vocabulary? Saadaval http://sdkrashen.com/content/articles/2019_krashen_and_mason_direct.pdf, vaadatud 21. märts 2022; PDF’i lk 1.
  6. ↑ 6,0 6,1 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 73.
  7. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 132.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 38.
  9. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 29.
  10. ↑ 10,0 10,1 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 67.
  11. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 72.
  12. ↑ 12,0 12,1 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 71.
  13. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 17.
  14. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 56.
  15. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 19.
  16. ↑ 16,0 16,1 Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 20.
  17. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 21.
  18. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 8.
  19. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 9.
  20. ↑ 20,0 20,1 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 96.
  21. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 23.
  22. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 97.
  23. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 99.
  24. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 101.
  25. ↑ Krashen, Stephen D. 2002 (1981). Second Language Acquisition and Second Language Learning. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/sl_acquisition_and_learning.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 6.
  26. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 14.
  27. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 82.
  28. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 125.
  29. ↑ 29,0 29,1 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 126.
  30. ↑ 30,0 30,1 Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 18.
  31. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 124.
  32. ↑ Krashen, Stephen ja Beniko Mason. 2019. Direct teaching of Vocabulary? Saadaval http://sdkrashen.com/content/articles/2019_krashen_and_mason_direct.pdf, vaadatud 21. märts 2022; PDF’i lk 2.
  33. ↑ 33,0 33,1 Krashen, Stephen ja Beniko Mason. 2019. Direct teaching of Vocabulary? Saadaval http://sdkrashen.com/content/articles/2019_krashen_and_mason_direct.pdf, vaadatud 21. märts 2022; PDF’i lk 3.
  34. ↑ 34,0 34,1 Krashen, Stephen ja Beniko Mason. 2019. Direct teaching of Vocabulary? Saadaval http://sdkrashen.com/content/articles/2019_krashen_and_mason_direct.pdf, vaadatud 21. märts 2022; PDF’i lk 4.
  35. ↑ Krashen, Stephen D. 2009 (1982). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Saadaval http://sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf, vaadatud 15. märts 2022; PDF’i lk 39.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keele_omandamine&oldid=6732607"