See kasutaja on teinud eestikeelses Vikipeedias üle 185 000 redaktsiooni.
33 000
See kasutaja on loonud eestikeelses Vikipeedias rohkem kui 33 000 artiklit.
Aasta 2050. Margus suurriigi Euroafrica keskmäluasutuses Eesti sektsiooni inventeerimasKui etnoelement, ökoelement ja kodumaa-armastus kokku saavad. Kihnu tüdrukud (1. september 2011)Ehkki Homo sapiens on küll Maal elanud üle 40 000 aasta, siis juba praegu on selge, et traditsioonilisel kujul kaua meie elu siin planeedil kesta ei saa. Ümmarguselt (aastast 2000) on järgnevad 50–100 aastat kõige kriitilisemad inimkonna ajaloos. Suure tõenäosusega on siis ka esimesed inimesed või vähemalt nende geenid Marsil. Siiski on looduse austamine (sh selle müstilisuse aktsepteerimine) ja eetilisus ka välisplaneedil probleem number 1, sest oma Maalgi ei suuda me ilmselt seda kvalitatiivset hüpet teha. See on optimistlik lähenemine. Pessimistliku kohaselt pole vahet mida me Maal ka teeks, kultuuri evolutsioneerumise objektiivse trendina lähenev lõplik allakäik viib meie liigi hävimisele. Ma tõesti loodan, et ma eksin, aga ka viljakad eksiarvamused on väärtuslikud
Minu nimi on Margus Mägi. Ma sündisin 1986. Ma alustasin Vikipeedias 1. jaanuaril 2005. 2006–2014 olin ma Vikipeedia administraator.
Etwiki jaoks on kõige tähtsam kasutusele võtta artiklitesse tehtud redigeerimiste automaatne teadaandmine (vihjeid en:Wikipedia:Flagged revisions/Sighted versions, vt ka seotud interwikid), sest me juba ammu ei suuda kõikidel artiklitesse tehtud muudatustel silma peal hoida. Tulemus on see, et kellegi hästi kirjutatud artikkel võib nüüd sisaldada lisandusi, mida keegi pole kontrollinud!
Tõdemus (2013, täiendatud 2014): "Eestikeelne Vikipeedia saab tulevikus kindlasti kõige tähtsamaks Eesti teemat kajastavaks andmekoguks ehk Estopeediaks, kus enamik eestikeelseid maailma temaatikat kajastavaid artikleid kustutatakse või enne kustutamist arhiveeritakse ning asendatakse lingua franca linkidega (vt näidet järgmises lauses). Veel kaugemas tulevikus eestikeelne Eesti temaatikat kajastav tekst automaattõlgitakse lingua franca'ks, et seda huvipõhises (mitte rahvuspõhises!) avatud maailmaühiskonnas (lingua franca link), nt kasvõi Marsil, võiks igaüks lugeda". (Täiendav asjakohane info siit.)
Pean lugu eesti keelest ja selle unikaalsusest globaalses kultuuriruumis; varem olen tauninud lokkavat anglomaaniat (täiendus 2020). Samuti taunin USA initsieeritud neokapitalistlikumajanduskasvu kontseptsiooni ja ameerikalikku hüpnotiseeritud elu- ja mõtteviisi; seda käsitleb geniaalselt ja objektiivselt (?) eesti juurtega keskkonnaaktivist ja meediategelane Kalle Lasn teoses "Kultuuritõkestus". Vast on võtmesõna rohekapitalism (en:eco-capitalism) (täiendus, 2019).
Kui kaob keel, kaob ka rahvus, jäävad vaid muuseumieksponaadid (A. Maastik). Minu jaoks on eestikeelne Vikipeedia muuseumieksponaat, ja olgu see eksponaat vaatamistväärt! (21.12.2012; new era)
"Tuleb uurida väikerahvaste kultuure, et päästa suured" (Mäetagused 53, 2013)
Kulus 27 aastat mõistmaks, et loodus on vähem ohustatud kui väikekeeled ja -kultuurid; rääkimata sellest, et looduse kaitsmine ja hoidmine on hoopis lihtsam (ta kaitseb ennast ka ise) (18.06.2013)
Peaaegu kõik, mis me teeme, on nii lapsik ja naeruväärne, ent inimloomusele on omane end ülehinnata ja reageerida alles siis, kui miski nähtus on käes. (2013, dets)
Mis siis, kui Universum ongi statistiline hüpermoodustis? – Intellektuaalsel fundamentaaltasemel täiesti mõttetu
Teades liiga palju (komplekssest maailmast ja filosoofiast) ja ühtlasi olles või olles saanud introverdiks, sead oma olemasolu ohtu
(järgnev tõdemus on siiski küsitav; juuni 2013) "Inimesed, kellest ei õhku religioossust (?) (eetilise inimese alus (?)) ja rohelist mõtteviisi, pole tõsiseltvõetavad ega usaldusväärsed, sest inimkonna ainus päästerõngas on kõrgtehnoloogial baseeruv roheline ja eetiline ühiskond." (13.11.2012)
täiustatud: "Kui jätta kõrvale religioon, siis on ühiskonna ainus päästerõngas kõrgtehnoloogial baseeruv (tehis?)eetilis-roheline ühiskond" (14.01.2013)
Mida tähendab "bioneer"? Nimetuse "bioneer" võttis kasutusele ökoaktivist ja filmitegija Kenny Ausubel. Bioneerid on inimesed, kes otsivad koos uusi innovaatilisi lahendusi eesseisvatele keskkonna- ja sotsiokultuurilistele probleemidele, mille juured asuvad meie väärtushinnangutes ja maailmavaates. Allikas: [1]/
Vikipeedia on üks parimaid kohti, kus kõrge intellektiga inimene saab rahuldada oma loominguvajadusi ja leevendada maailmavalu.
„
Mida rohkem inimene teadvustab elu, seda enam ta tunnetab, et kogu elu on kannatus. Tahe püüdleb rahulduse ja lõpetatuse poole. Kumbki pole aga maailmas võimalik: ükski rahuldus ei kesta kaua ja ühegi sihi saavutamine ei lõpeta püüdlust. Kannatuse määr on ammendamatu ning suureneb koos teadlikkusega. Ainult kunstile omases ideede kaemuses leiab tahe lühikeseks ajaks rahu. Sellist äratundmisest lähtudes on võimalikud vaid kaks ellusuhtumist. Tahet jaatades võtab inimene selges teadmises elu sellisena, nagu see on, ning jaatab oma elukäiku koos kõige sellega, mis on juhtunud ja mis on tulemas. Tahet eitades püütakse kannatusest üle saada eluiha kustutamise kaudu. Seda teed läksid Schopenhaueri arvates India ja kristlikud askeedid
“
A.SCHOPENHAUER (võetud allikast: A ja O taskuteatmik Filosoofia:161)
Kui mõistad kogu elusa väärtuslikkust, peatud üha vähem minevikul ning keskendud tuleviku kaitsele (Dian Fossey, 1985; mõni aeg enne mõrvamist salaküttide läbi).
Oleme elanud teadmises, et see, mis on hea meile, on hea kogu maailmale. Kuid me eksisime. Me peame muutma oma elu nõnda, et oleks võimalik elada vastupidises teadmises: see, mis on hea maailmale, on ka hea meile. Ning see eeldab pingutusi, et maailma tundma õppida ja saada teada, mis on talle hea. Me peame õppima tema protsessidele kaasa aitama ning leppima tema piiridega. Kuid mis veelgi tähtsam, me peame õppima tunnistama, et maailma loomine on müstiline; me ei suuda seda kunagi täielikult mõista. Me peame loobuma kõrkusest ja tundma aukartust. Peaksime taasavastama maailma loomise majesteetlikkuse ning pidama seda austusväärseks. Sest ainult alandlikkuse ja aukartusega maailma ees saab meie liik püsima jääda (Looduskapitalismi autorid).
Vikidest ei saa tegelikult enne asja (eeldusel enne tehisintellekti), kui iga artiklis tehtud muudatus kajastub artikli päise hoiatuses, et muudatus on üle vaatamata (nagu on ruwiki-s ja sellele on üle läinud ka dewiki), eriti hea oleks, kui need muudatuste ülevaatajad (administraatorid) oleks palgatud. Ilma selleta ei suuda me infouputuse oludes isegi kindlustada, et viidatud tekst poleks vandaali poolt rikutud (05.2014)
pooldan adekvaatsete definitsioonide kopipeiste, mitte tarbetut ümbersõnastamist ja nõnda sageli mõtte moonutamist
viitamine kohustuslikuks (algul vähemalt administraatoritel)
iga lause viidata ja lauset lõpetav punkt pärast viidet, mitte vastupidi, mis on eksitav ja toimetamist raskendav
siselinkide parandamist ei pea ma enne eriti mõttekaks, kui tehakse mõni (pool)automaatne programm/skript, mis näitab veakohad kätte. (Praegu tegelikult juba on beetaversioonis variant, kus lingile kursorit viies, näitab ta ära märksõna esimese lause.) Kui tulevad uued artiklid, siis lähevad niikuinii lingid jälle paigast. Eeskujulik oleks muidugi vähemalt algulgi lingid korda teha, aga üsna sageli ma ei viitsi seda eelmainitud põhjustel teha
tulevikku silmas pidades [uurida väikekultuure, et päästa suured] ei pea mõttekaks enamiku mitte-Eestit puudutavate artiklite loomist, vaid vastavaile artikleile välisvikide (vähemalt lingua franca) interwikid vms, et suunamine kohe neisse välisvikide artikleisse (s.t konstruktsioon en:Open society)
enwiki ehk ingliskeelne Vikipeedia (analoogid etwiki, dewiki, ruwiki jne; ma ei soovita samatähenduslikke :en või en:, :et või et: jne)
kat (mitmuses katid) ehk kategooria
komm ehk kommentaar
käkk, vt seeme
nupp, vt seeme
par ehk parandus
seeme ehk vastloodud pisiartikkel (1-2 lauset). Kasutatud ka sõna "nupp", ent mulle see ei meeldi. Kasutatud ka sõna "käkk" ligikaudses tähenduses 'kiiresti koostatud, seemnest pisut pikem artikkel' (sõnakasutus nt Oop: Arutelu:El (jumal))
toim ehk toimetamine
täh = tähendus(t), näiteks mitu täh = mitu tähendust
täps ehk täpsustamine, täpsustus (näiteks siselingi, välislingi, väite)
Tõenäoliselt esimene Baltikumi vikipedist, kes ületas 500 000 muudatuse piiri. (August 2020, infot)
Fauna Tunnustäht
Suure hulga elusa looduse teemaliste artiklite eest. – WooteleF 2. jaanuar 2008, kell 13:17 (UTC)
Puhta vikipeedia auhind
Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem. Puhta vikipeedia auhindTaivo 19. juuni 2009, kell 16:42 (UTC)
Tunnustäht kaastöö eest
Suure töö eest keskkonnateemaliste artiklitega. --Iifar 7. juuli 2011, kell 08:25 (EEST)
Artiklilooja tunnustäht
Märgatava panuse eest eestikeelse Vikipeedia arendamisesse ja usina artikliloome tunnustamiseks. Ivo (arutelu) 23. august 2012, kell 16:50 (EEST)
Väsimatuse tunnustäht
Hoogsa juubelieelse tegevuse eest! Adeliine 25. august 2012, kell 22:31 (EEST)
Kuu vikipedisti tunnustäht
Kuu vikipedist detsembris 2018. Suur tänu tehtud töö eest! Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2019, kell 16:47 (EET)
