Kaasomand

Kaasomand on üheaegselt mitme isiku omand.

Kõigil kaasomanikel on kaasomandile õigus. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, vastupidine peab olema kindlaks määratud kas siis vastava lepinguga või sätestatud seaduses.

Kaasomand võib tekkida:

• seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega;
• lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt;
• omandi jagamisel;
• juhuse tõttu;
• igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt.

Juhul kui on vajalik asja korras hoidmine või säilitamine on igal kaasomanikul selleks õigus ilma teistelt kaasomanikelt küsimata, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Käsutamise puhul kuulub see õigus igale kaasomanikule ainult tema mõttelise osa ulatuses. Seda võib siis kaasomanik müüa, kinkida, pantida, kuid kaasomanik ei või võõrandada asja ühtegi reaalset osa teistelt küsimata.

Kolmandate isikute suhtes on kaasomanikul kõik omaniku õigused, ta esineb kui terve asja omanik.

Asja võõrandamiseks või tema otstarbe ning tähenduse muutmiseks on nõutav kõigi kaasomanike üksmeelne otsus. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel võõrandatava mõttelise osa ostu eesõigus, ostueesõigus kehtib ka kinnisasja kaasomaniku mõttelise osa müügil sundenampakkumise teel. Kuid tähelepanu tasub pöörata ka sellele, et ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.

Ükski kaasomanikest pole kohustatud jääma püsivalt omanikuks, vaid võib igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Jagamisviisideks võib olla:

• füüsiline asja jagamine;
• müümine ja müügist saadud raha jaotamine;

asja müümine ühele kaasomanikest, kes teistele nende osad siis välja maksab;

• kohtulik jagamine, kus kohtule antakse laiad võimalused. Kasutatakse peamiselt juhul kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Sellisel juhul otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtivad kaasomanike kokkulepe ja enamuse otsus ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, samuti kokkulepe kinnisasja kaasomandi lõpetamise keelu kohta, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.