Julianus (keiser)
Julianus Apostata [keisrinimi Dominus Noster Flavius Claudius Iulianus Nobilissimus Caesar (355–361) ja Dominus Noster Flavius Claudius Iulianus Augustus (361–363)] (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Ta oli üks esimesi Vana-Rooma keisreid, kes oli saanud range kristliku kasvatuse, ja viimane, kes püüdis riiki valitseda antiigi tavade järgi. Sellest sai ta hüüdnime Apostata (kreeka keeles 'taganeja'). Ka on teda nagu Marcus Aureliustki nimetatud filosoofiks keisritroonil.
Ta oli ka edukas väejuht, kuid innustatuna Aleksander Suure tegudest alustas aastal 363 sõda Pärsia vastu, lükkas tagasi soodsa rahupakkumise ja jätkas sõda, kuid ei suutnud vallutada Pärsia pealinna Ktesiphoni. Ta hukkus ratsaväepiigi torkest. Võimalik, et Julianuse reetis mõni kristlasest sõdur. Legendi järgi hüüdis ta enne oma surma: "Vicisti, Galilaee!" ('Võitsid, galilealane!' Julianus kutsus oma keelepruugis kristlasi galilealasteks.) Keskaegsetes allikates on väidetud, et tegemist oli taevaste jõudude sekkumisega.
| Eelnev Constantius II |
Vana-Rooma keiser 361–363 |
Järgnev Jovianus |