Judenburg

Judenburg
saksa	Judenburg
	Judenburgi vapp
	Pindala: 13,22 km²
	Elanikke: 9614 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 47° 10′ N, 14° 40′ E
	Asend Murtali ringkonnas

Judenburg on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal.

Linnas elas 2010. aastal 9446 inimest ja selle pindala on 13,22 km². See teeb linna keskmiseks asustustiheduseks 715 in/km².

Judenburg asub Muri jõel, mis suubub Sloveenias Dravasse, Knittelfeldist ülesvoolu ja Muraust allavoolu,^[1] 737 m kõrgusel merepinnast.

Judenburgist kümmekond kilomeetrit edelas asub 2396 m kõrgune Zirbitzkogeli mägi.^[1]

Muri orus kulgevad maantee ja raudtee Judenburgist nii ülesvoolu kui allavoolu.^[1]

Ajalugu

Arheoloogide andmetel on Muri orus elanud juba keldid enne roomlaste tulekut.

Judenburgi on esimest korda kirjalikult mainitud 1074 (mercatum Judinburch). Sel ajal oli Judenburg Eppensteinide dünastiast Steiermargi markkrahvidele kuulunud maal asuv turuõigusega asula, millele nimetatud aastal anti lisaks laoõigus: õigus kõiki Muri orus liikuvaid kaupmehi kuni kolm päeva kinni pidada, et linnarahvas selle aja jooksul soovi korral nende kaupa vaadata ja osta saaks. Linna nimi tähendab juutide linnust; juudi kaupmeestel oli linnas tähtis roll.

1122 suri Eppensteinide dünastia välja. Seejärel läks Steiermark Otakaride kätte ja 1196 Babenbergide kätte, kes alates 1156 olid Austria hertsogid. Nende võimu all sai Judenburg 1224 linnaõigused ja 1277 õiguse koguda tollimaksu. Lähedastes mägedes korjati palderjaniliiki Valeriana celtica ja 1460 andis Habsburgidest Saksa-Rooma keiser Friedrich III 1460 Judenburgile palderjanikaubanduse monopoli.

Pärast mitut pogrommi saatis keiser Maximilian I 1496 kõik juudid Steiermargist välja.

20. sajandi alguses oli Judenburg üks Austria suurimaid terasetootjaid ja seal paiknes Austria-Ungari garnison. Tänapäeval pole tollasest tööstusest õieti midagi järel, kuid Judenburg on tänapäevani piirkonna tööstus- ja kaubanduskeskus.

Judenburg oli üks esimesi trollibussiliiklusega linnu Austrias. Trolliliiklus toimis seal 1910–1914 ja ühendas Judenburgi jaama linna keskusega.

Rahvussotsialistide valitsuse ajal algatati linna nime muutmine Zirbenstadtiks, kuid asja otsustamine lükati edasi kuni Teise maailmasõja lõpuni.

1945. aastal andsid britid Judenburgis NKVD-le üle 18.000 Saksa poolel võidelnud kasakat.

Vapp

Linn sai vapi 1. juunil 1959 Steiermargi liidumaa valitsuse otsusega 9. veebruarist 1959. Vapi kirjeldus on järgmine: "Punasel kilbil on paremale pööratud valge juudikübaraga kaetud juudipea."

Poliitika

Pärast 2010. aasta kohalikke valimisi koosneb linnanõukogu (Gemainderat) 25 liikmest, kellest absoluutne enamus ehk 16 kuulub Austria Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse. Linnanõukogu 5 liiget kuulub Austria Rahvaparteisse, 2 liiget Austria Kommunistlikusse Parteisse ja 2 liiget Austria Vabadusparteisse.

Tuntud judenburglasi

Judenburgis on sündinud endine mäesuusataja Renate Götschl, laskesuusataja Christoph Sumann, eluks ajaks diskvalifitseeritud jalgrattasportlane Christian Pfannberger ja Araabia Ühendemiraatide eest võistlev vormelisõitja Andreas Zuber, samuti Austriat Eurovisioonil esindanud Alf Poier ja sarimõrvar Jack Unterweger.

Judenburgis elas ja suri fašistlik poliitik Walter Pfrimer, kes 1931 püüdis Benito Mussolini eeskujul Austria diktaatoriks hakata.

Sõpruslinnad

Judenburg kuulub Douzelage-nimelisse linnade rühma, milles iga linn on kõigi ülejäänute sõpruslinn. Sellesse kuulub igast Euroopa Liidu liikmesmaast üks linn, Eestist Türi.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Suur maailma atlas, lk. 57, 64

Välislingid

Judenburgi koduleht

[SMA-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Suur maailma atlas, lk. 57, 64

[1]