Jeziaryšča järv
Jeziaryšča järv | |
---|---|
Valgla maad | Valgevene, Venemaa |
Sissevool | Ahnieš, Dubaŭka, Trezubka |
Väljavool | Obali jõgi |
Pindala | 15,39 km² |
Pikkus | 8,87 km |
Laius | 3,2 km |
Keskmine sügavus | 4,4 m |
Suurim sügavus | 11,5 m |
Maht | 0,06695 km³ |
Koordinaadid | 55° 51′ N, 30° 1′ E |
Jeziaryšča järv ehk Jeziarõštša järv (valgevene keeles Возера Езярышча, vene keeles Езерище (Jezerištše)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Haradoki rajoonis. Järv asub merepinnast 165 meetri kõrgusel, selle valgala on 264 km².
Kaldajoone pikkus on 32,8 kilomeetrit. Piki järve põhjakallast kulgeb Valgevene ja Venemaa piir. Kaldad on kõrged, põhjas ja loodes kuni 25 meetrit, mujal 5 meetrit. Järves on 20 saart kogupindalaga 0,67 km². Ühel järve lääneosas asuval saarel asuvad endise Jeziaryšča kindluse varemed (säilinud on muldvallid). Jeziaryšča järve läänekaldal asub Jeziaryšča alev.
Järve põhi on ebatasane. 4–6 meetri sügavuseni on põhi liivane, sügavamal on see aga kaetud sapropeeliga.
Vee läbipaistvus on 1,4 meetrit. Jeziaryšča on eutroofne järv. Järvel pesitseb ohtralt veelinde, kokku 60 liigist. Jeziaryšča järve ümbrusse loodi 1979. aastal ornitoloogiline kaitseala.
Aastal 1959 rajati järvest välja voolavale Obali jõele hüdroelektrijaam. See tõi kaasa veetaimestiku vähenemise, samuti ka kallaste murrutuse. Tänapäeval on valdavad veetaimestiku liigid harilik pilliroog ja järvkaisel; lahe pinda, kust voolab välja Obali jõgi, katab penikeel.
Kaladest elavad järves haug, ahven, särg, koha, latikas, luts, säinas, koger, roosärg ja nurg.