Mine sisu juurde

Hanuka

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hanukka)
Hanuka küünlajalg
pisitime=00:03
Hanuka õlilamp, mis on leitud Jeruusalemma lähedalt väljakaevamistelt, u 1900

Hanuka (inglise keeles Hanukkah; heebrea keeles חֲנֻכָּה) on kaheksa päeva kestev juudi püha. Tegemist on juudi tuledepühaga. See talvine püha tähistab juutide võitu aastal 164 e.m.a.[1] Siiski ei meenutata hanukal ehk templipühitsemise pühal juutide sõjalist edu, kuna juudi usk ei luba pühitseda sellise lahingu võitu, kus langes inimesi.[2] Meenutatakse hoopis õli-imet.

Nimelt räägib legend, et kui Juudas Makkabeus läks pärast võitu süütama Jeruusalemma templi õlilampi, siis leidis ta pühitsetud õli ainult ühe päeva jagu. Uue õli pühitsemine oleks aega võtnud kaheksa päeva, aga ei saadud oodata, sest rahvas oli kogunenud templi õuele, et pühitsemisest osa saada. Ime läbi jätkus õlist täpselt kaheksaks päevaks ehk uue õli valmimiseks ja pühitsemiseks.[3] Seetõttu kestab hanuka püha kaheksa päeva. Niisiis tähistati hanukat esimest korda 2. sajandil e.m.a ja tähistamiskoht oli Jeruusalemm. See toimus juudi kalendrikuu kislevi 25. päeval. Gregoriuse kalendri järgi võib hanuka langeda mistahes ajale vahemikus novembri lõpp kuni detsembri lõpp.

Nimetus "hanuka" tuleb heebreakeelsest verbist "חנך", mis tähendab "pühitsema". Leidub ka muid tõlgendusi.[4]

Hanuka ei ole sabatilaadne püha, mis tähendab, et puudub kohustus hoiduda tegevustest, mis on sabati ajal keelatud. Täiskasvanud käivad tööl nagu tavaliselt, ehkki nad võivad võimalusel saabuda koju varem, s.t küünalde süütamise ajaks. Kuigi Iisraelis on koolid alates hanuka teisest päevast suletud, puudub religioosne põhjus koolide sulgemiseks hanuka perioodiks.

Hanuka on ainus juudi püha, mille põlvnemine on ajalooliselt vaieldamatu.[1]

Hanuka tähistamise põhitunnuseks on küünalde või õlilambi süütamine kaheksal järjestikusel päeval. Tuleleek tähistab nii sõjalist võitu kui sellega kaasnenud religioosset vabadust.

Küünlajalg

[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniliselt asetatakse küünlajalg ehk menoraa koos küünaldega aknalauale. Küünalde arv näitab, mitu päeva on hanuka algusest möödunud ehk siis iga päev süüdatakse üks küünal. Kuna juudid loevad paremalt vasakule, siis süüdatakse küünlaid alates kõige parempoolsemast. Kõik hanuka päevad on ühtviisi olulised, seega on küünlajalg traditsiooniliselt disainitud nii, et kõik küünlad on samal kõrgusel. Üheksa küünlaga küünlajalal on üks küünal, mida nimetatakse shammash. See võib asetseda kõrgemal.[1] Siiski on paljud küünlajalad disainitud seda teadmist eirates. See niinimetatud üheksas küünal shammash põleb algusest peale ja seda kasutatakse uute küünalde põlema panemiseks.[1] Niisiis esimesel õhtul süüdatakse kaks küünalt (shammash + kõige parempoolsem küünal), teisel päeval kolm ja nii edasi.

Iga hanuka sisaldab vähemalt ühte nn juudi pühapäeva sabatit, mis algab reede õhtul. Hanuka küünlad süüdatakse enne sabatiküünlaid.[1]

Mõningast segadust tekitab erinevate arvuga küünlajalgade kasutamine. Kasutusel on seitsme kuni üheksa küünlaga menoraad. Juudas ja tema mehed olevat Jeruusalemma templisse minnes süüdanud seitsme haruga küünlajalal olevad küünlad. Alates keskajast hakati kasutama üheksast osast koosnevat küünlajalga.[1] Kõik üheksa küünalt ei pea olema ühel ja samal küünlajalal. Igal õhtul võib koos uue küünla süütamisega lisada ühe uue küünlaaluse.[1] Olenevalt perekonna traditsioonist ja usulistest tõekspidamistest, võib olla kas üks küünlajalg kogu majapidamise peale või igal pereliikmel oma menoraa, millel ta hanuka ajal küünlad süütab.

Ornamendid, mis küünlajalga ehivad, võivad olla väga erinevad: Taaveti täht, tagajalgadel seisev lõvi, madu, linnud ning muud kas päris või väljamõeldud floora ja fauna elemendid.[1]

Kohtades, kus elav tuli on keelatud, näiteks haiglaruumides, kasutatakse mõnikord elektrituledega küünlajalga.

Alates 1970. aastatest on hakatud korraldama avalikke menoraaküünalde süütamise üritusi. Sageli on need küünlajalad hiiglaslikud või muul moel tähelepanuväärsed (näiteks tehtud jääst)[5]

Küünlad süüdatakse vähemalt pool tundi pärast päikseloojangut. Enne küünalde süütamist loetakse traditsiooniline palve. Pärast küünalde süütamist on kombeks laulda laulu "Ma'oz Tzur", mis koosneb kuuest salmist.

Tuli ja juudi pühad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tulel on oluline koht paljudes juudi pühades, sest tuld peetakse pühaduse ja jumala kohalolu tähiseks. Seega kasutatakse tuld rituaalsel eesmärgil mitmete oluliste pühade tähistamisel. Nendeks pühadeks on näiteks paasapühad, nelipüha, juudi uusaasta, Yom Kippur ning Sukkot. Lisaks süüdatakse küünlad iganädalasel sabati ajal. 24-tunniseid küünlaid põletatakse seitsmel päeval pärast perekonnaliikme surma ning kadunukese mälestuseks tema surma-aastapäevadel ja Yom Kippuri ajal.[1]

Latke ehk õlis praetud kartulipannkook – tüüpiline hanukatoit

Hanuka ajal on populaarsed praetud toidud, sest õlis praadimine on meenutus hanuka imele. Olenevalt riigist valmistatakse sel ajal erinevaid pannkooke, fritüüris valmistatud snäkke ja õlis küpsetatud kondiitritooteid (näiteks struudleid). Üks levinud sööke on kartuli latke'd ehk kartulipannkoogid. Samuti tehakse latke'sid juustust või juustutäidisega.[1]Latke'sid võib serveerida näiteks hapukoore või õunakastmega.

Magustoiduks tehakse näiteks sõõrikuid – nii tavalisi kui ka moositäidisega sõõrikuid. Iisraeli pagariärid on hakanud populariseerima traditsiooniliste maasikamoositäidisega sõõrikute ehk sufganiyot'ide kõrval paljusid uut tüüpi täidiseid, näiteks šokolaadikreemi, vaniljekreemi, karamelli jm.[6] Samuti on viimastel aastatel tegema hakatud ning populaarseks saanud minisõõrikud ja tavalisest väiksema kalorsusega sõõrikud.

Traditsioonide hulka kuulub ka piimatoodete (eriti juustu) söömine hanuka ajal. See on seotud Juuditi kangelasteoga.

Dreidel ehk neljatahuline vurr – tüüpiline hanuka mänguasi

Mängudel on hanuka kombestikus suur osa. Hanuka mängud ei ole spordimängud, vaid pigem mõtlemismängud. Populaarsed mängud on näiteks male, kaardimängud ja lauamängud. Selle püha ajal on populaarseks ajaviiteks ka puslede kokkupanemine, mitmesugused mõistatused, sõnamängud ja numbrimängud. Sõna- ja numbrimängude puhul on oluline osa ka sellel, et heebrea tähestiku tähed on vastavusse seatud kindlate numbritega.

Tüüpiline hanuka mänguasi on dreidel ehk neljatahuline vurr, mille igal küljel on üks heebrea tähestiku täht. Nendeks tähtedeks on:

  • נ (Nun)
  • ג (Gimel)
  • ה (Hey)
  • ש (Shin)

Need neli tähte tulevad sõnadest, mis moodustavad lause "Suur ime juhtus seal.". Iisraelis on viimane täht פ (Pe), nii et moodustub lause "Suur ime juhtus siin.".[1]

Dreidel on põhiliselt laste mänguasi ja lapsed meisterdavad sageli neid ise. Samas võib dreideleid olla väga erinevast materjalist, isegi väga rikkalikult kaunistatud hõbedast ja elevandiluust. Tüüpiliselt on need siiski meisterdatud puust.

Dreideli mäng

[muuda | muuda lähteteksti]

Mängu alguses on igal mängijal kokkulepitud hulgal komme, pähkleid, rahamünte (päris või šokolaadist), rosinaid või muud sarnast ühiskassa jaoks. Nüüd paneb esimene mängija vurri pöörlema ja trahv oleneb sellest, missugune neljatahulise vurri pooltel olev täht jääb peatumisel ülespoole. Kui see on nun, siis ei juhtu midagi ja järg läheb järgmise mängija kätte. Gimel tähendab, et mängija saab kõik, mis on ühiskassas. Kui täheks on hey, siis saab mängija poole ühiskassas olevatest asjadest. On aga täheks shin, siis peab mängija panema ühiskassasse enne mängu kokkulepitud hulgal pähkleid, komme või muud sarnast. Mäng lõppeb, kui üks mängija on võitnud kõik, mis teistel oli või kui mängijad tüdivad mängust ja otsustavad mängu lõpetada. Viimati mainitud juhul tuleb võitjaks see, kes on kõige enam noosi kogunud.

Teise versiooni kohaselt tähendab nun seda, et mängijal on õigus võtta üks asi ühiskassast. Kui dreidel näitab tähte gimel, siis peab mängija panema ühe asja ühiskassasse. Hey korral saab mängija poole ühiskassasse kogunenud saagist ja shin korral ei juhtu midagi ehk siis mängukord läheb järgmise mängija kätte.

Rahamüntide välimusega fooliumkattega šokolaadid võivad asendada lastele antavat nn. hanuka raha (gelt)

Kingitusi tehakse põhiliselt lastele. Tüüpilised kingitused on rahamündid, mida nimetatakse hanuka geltiks (gelt tähendab jidišis raha). 1920ndatel said Ameerika šokolaaditegijad sellest hanuka rahakinkimise kombest müügiidee ja hakkasid tootma hõbedase ja kuldse fooliumiga kaetud mündikujulisi šokolaade.[7] Alates 20. sajandist on traditsiooniline rahamüntide kinkimise komme asendumas suuremate kingituste tegemisega vältimaks lastes tunnet, et nemad jäävad jõulukinkidest ilma.

Traditsioonilised kingitused on ka dreidelid, maiustused, raamatud või muud väikesed kingid. Olenevalt perekonna traditsioonist tehakse kingitusi kas igal hanukapäeval või esimesel päeval või mõnedel hanuka päevadel.

Hanuka teemadel on loodud tõenäoliselt rohkem laule kui ühegi teise juudi püha kohta. Mõned tuntumad on järgmised:

  • "Hanukkiah Li Yesh"[8] ("Mul on hanuka küünlajalg")
  • "Ocho Kandelikas" ("Kaheksa väikest küünalt")
  • "Kad Katan"[9] ("Väike veekann")
  • "S'vivon Sov Sov Sov" ("Dreidel, keerle, keerle"),
  • "Haneirot Halolu"[10] ("Küünlad, mis me süütame")

Inglise keelt rääkivates riikides on kõige enam tuntud laulud:

  • "Dreidel, Dreidel, Dreidel"[11]
  • "Chanukah, Oh Chanukah"[12]

Hanuka kuupäevad

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevalt on esitatud hanuka alguskuupäevad Iisraelis aastatel 2013–2020:[13]

  • 28. november 2013
  • 17. detsember 2014
  • 7. detsember 2015
  • 25. detsember 2016
  • 13. detsember 2017
  • 3. detsember 2018
  • 23. detsember 2019
  • 11. detsember 2020

Hanuka ja jõulud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerikas tunnevad paljud inimesed, et hanuka peab mingil moel justkui võistlema jõuludega. Kohalik kultuur paneb suure surve juudi usku vanematele heastada oma nii-öelda jõulunäljas järeltulijatele jõulude mittetähistamist.[1]

Mitmed sümbolid, mida kristlased kasutavad jõuludekoratsioonidena, kattuvad nendega, mida kasutavad juudid (näiteks igihaljastest taimedest pärjad, kellukesed, inglid või keerubid).[1]

Mõlemale pühale on ühine seegi, et tavaks on teha kingitusi, eriti lastele.

Hanukapõõsas

[muuda | muuda lähteteksti]

Hanukapõõsas on põõsas või väike puu hanuka auks ning võib olla päris või tehismaterjalist. Hanukapõõsa hoidmine toas hanuka ajal on kombeks mõnedes Põhja-Ameerika kodudes. Sarnaselt jõulupuuga see kaunistatakse, kuid ehtimisel ei kasutata kristlikke kaunistusi. Sageli pannakse hanukapõõsa tippu Taaveti täht.

Hanuka ja tänupüha

[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta oli erakordne seetõttu, et hanuka langes kokku Ameerikas peetava tänupühaga, mis 2013. aastal oli 28. novembril.[14][15][16] Sellist kokkulangevust on juhtunud üliharva. Alates ajast, mil tänupüha on määratud Ameerika rahvuspühaks, juhtub selline kokkulangemine kolmandat korda. Eelmised nende kahe püha kattumised olid 1861. ja 1899. aastal. Ehkki mõnede arvutuste järgi peaks nende kahe püha järgmine kokkulangemine olema aastal 2165, on teised asjatundjad välja arvutanud, et sellist asja ei juhtu enam kunagi.[15]

Selle harukordse kahe püha kokkulangemise tõttu on 2013. aastal Ameerikas võetud kasutusele poolnaljatlev nimetus Thanksgivukkah, milles on ühendatud ingliskeelsete pühade Thanksgiving ja Hanukkah nimetused. Seda uut nimetust on oma kõnes kasutanud ka USA president Barack Obama.[17]

1996. aastal anti USA-s koostöös Iisraeliga välja spetsiaalsed hanuka margid, mis maksid 32 senti. Esmatrükis tuli müüki 103,5 miljonit marki ja 1997. aastal anti välja kordustrükk.[18] [19]

Hanuka õhtu tormiks nimetatakse 2006. aasta 14.–15. detsembril olnud suurt tormi, mis nõudis majandusliku kahju kõrval ka inimelusid.[20]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Mae Shafter Rockland. The Hanukkah Book. Games, activities and gift suggestions for the whole family. New York: Schocken Books. 1985. ISBN 0805207929
  2. Iisraeli keskus: Juudi pühad vaadatud 24.12.2013
  3. Hanuka ajaloost – Estonian Jewish Center – The jewish Religious Community and Synagogue vaadatud 21.12.2013
  4. Origin of the Name Chanukah – Torah.org vaadatud 30.12.2013
  5. ITA NEWS vaadatud 30.12.2013
  6. Gur, Jana, The Book of New Israeli Food: A Culinary Journey, Schocken .2008, lk 238–243. ISBN 0805212248
  7. Deconstructing Chocolate Gelt – Forward.com vaadatud 22.12.2013
  8. Hanukia Li Yesh. vaadatud 22.12.2013
  9. Kad Katan – YouTube. vaadatud 22.12.2013
  10. Hanerot Halalu – YouTube. vaadatud 22.12.2013
  11. DREIDEL, DREIDEL, DREIDEL with Lyrics – Hanukkah Children's Song by the Learning Station – YouTube. vaadatud 22.12.2013
  12. Chanuka oh Chanuka by Tzlil V'Zemer Boys Choir (the original) – YouTube. vaadatud 22.12.2013
  13. Hanukkah I (Holiday of lights) in Israel
  14. Historic Thanksgiving-Hanukkah Overlap Math and Marketing | Jewish & Israel News Algemeiner.com vaadatud 16.12.2013.
  15. 15,0 15,1 Why Hanukkah and Thanksgiving Will Never Again Coincide | Dr. Joel Hoffman vaadatud 16.12.2013
  16. The Economist explains: What is Hanukkah? | The Economist vaadatud 29.12.2013
  17. Obama invokes Thanksgivukkah in Hanukkah message to Jews, Isrealis – Jewish World News Israel News | Haaretz vaadatud 30.12.2013
  18. Israeli-American Hanukkah Stamp
  19. Chanukah On the Net – The Chanukah Stamp vaadatud 30.12.2013
  20. HistoryLink.org – the Free Online Encoclypedia of Washington State History vaadatud 30.12.2013