Haapsalu sõjaväelennuväli

Kiltsi lennuväli ehk Haapsalu lennuväli on kunagine NSV Liidu õhutõrjevägede 14. õhutõrjediviisi 425. hävituslennuväepolgu 2,5 km betoonrajaga lennuväli, mis asub Haapsalu linnast 4 km edelas, Kiltsi küla kõrval. Paralepa lennuväli (Haapsalu, Ungru) asus Läänemaal Ridala vallas Haapsalu ja Rohuküla vahel. Lennuväli laius ligikaudu 800 ha suurusel maa-alal, praegu mahajäetud. Lennuvälja lähedal asub kunagise Ungru mõisa varemetes barokne härrastemaja.

Kaponiirid (varjend-angaarid) Haapsalu sõjaväelennuväljal (avade eest on puudu lükandterasväravad)

Lennuvälja rajamist alustati 1939, kui Vabariigi valitsuse otsusega eraldati 21. novembril 1939 NSV Liidu õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad seitsmes kohas. Laoküla ja Klooga pidid saama Paldiski rajooni paikneda lubatud üksuste lennuväljadeks, Ungru Haapsalu lähedal ja Sinalepa umbes 14 km Haapsalust lõunas Haapsalu rajooni lennuväljadeks ning Kuusiku ja Kehtna operatiivlennuväljadeks väljaspool tavalisi paiknemisrajoone. Õhuvägede sissetoomine Saaremaale, Haapsallu, Paldiskisse ning Kuusiku ja Kehtna mõisate maadele rajatud lennuväljadele toimus ajaliselt veidi hiljem, kuna dislotseerumisbaaside ettevalmistamine tehnilistele väeosadele nõudis põhjalikumaid ettevalmistusi.

Jak-9

Jak-9UM

Lennuvälja kasutasid Nõukogude lennuväeosad ka pärast Teist maailmasõda kui 275. hävituslennuväediviis, jäi pärast 1944. aasta Moonsundi ehk Muhu väina dessanti, Haapsallu koos kahe polguga: 14. kaardiväe hävituslennuväepolgu ja 159. Tallinna hävituslennuväepolguga Ungru lennuväljal, koos lennuväljateeninduspataljoniga. 159. hävituslennuväepolk baseerus Ungrust ümber 1940. aastate lõpus Kuusiku lennuväljale. 14. hävituslennuväepolk lahkus 1957. aastal ja siirdus Ungarisse. Hävituslennuväediviisi relvastuses olid aastail 1944–1951 hävituslennukid Jak-9 ja Jak-9U.

1960. aastate lõpupoolel jõudis Eesti NSV juhtkond NSV Liidu Kaitseministeeriumiga kokkuleppele, et Eesti NSV ehitab välja Haabsalu külje alla uue lennuväebaasi Tallinnas baseerunud 425. lennuväepolgu jaoks. 1970. aastal koliski see sõjaväeosa täies koosseisus uuele Kiltsi küla lähedale rajatud baaslennuväljale. Vabanenud Lasnamäe lennuvälja maa-ala Lasnamäel läks Tallinna linna käsutusse.

MiG-19

MiG-23

Kiltsi lennuvälja suurus oli 325 ha, betoonkattega rajad on 2500 m pikad, lennukite tarbeks oli 28 varjend-angaari. Enamus sõjaväelinnaku lagunenud hooned lammutati 2013. aastal. Lennurajast lõunas, läänes ja idas asusid angaarid. Rohuküla lähistel Rohuküla–Haapsalu raudtee ääres asus 23 hektari suurune, 1 kilomeetri pikkune ja umbes 200 meetri laiune Kiltsi lennuvälja 102. üksiku tehnohoolduspataljoni (s/o 42094) kütuseladu.

Haapsalus lendas lennuväepolk jätkuvalt samade lennukitega MiG-19, millega Tallinnaski lennati, kuni aastani 1977, mille järel sai polk uuemad lennukid MiG-23. Vahetult enne Vene vägede lahkumist taasiseseisvunud Eestist oli lennuväljal 38 MiG-23 tüüpi sõjalennukit.

Paralepa õhukaitselennuväe polgu lennuteeninduspataljoni põhibaas (raadiojaam, laod, autobaas) oli Uuemõisas. Lennuvälja raadiomajakad asusid Rohukülas ja Valgeväljal, väeosale kuulus ka Raplamaal asuv Kuusiku lennuväli, mida kasutas ALMAVÜ Tallinna Lennuklubi.

Välislingid

• Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 1 (4) (linnaku osa) Ridala vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2013

• Puhka Eestis: Kiltsi lennuväli