Põhjavint

Põhjavint
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Vintlased Fringillidae;
Perekond	Vint Fringilla;
Liik	Põhjavint;
Binaarne nimetus
	Fringilla montifringilla; Linnaeus, 1758

Põhjavint (Fringilla montifringilla) on linnu liik vintlaste sugukonnast vindi perekonnast.

Levila

Põhjavint on levinud Euraasia metsavööndi põhjaosas Skandinaaviast kuni Ida-Siberini. Põhjavint on rändlind. Ta talvitub Euroopa lääne-, kesk- ja lõunaosas, Põhja-Aafrikas, Pakistani ja India põhjaosas, Hiinas ja Jaapanis. Rände ajal satub regulaarselt Alaskale, kus võib jätkata oma teekonda lõunasse kuni USA lääneosani.

Esinemine Eestis

Eestis on põhjavint kõikuva arvukusega harv haudelind ja sage läbirändaja. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 5–50 paarile, talvist püsiarvukust 10–500 isendile^[2]. Talvel tegutseb põhjavint üksikult või väikeste salkadena. Teda võib kohata talvel linnas toidumajakeste juures.

Põhjavint saabub märtsi lõpul või aprilli algul, rohkearvuline läbiränne kestab mai alguseni. Sügisene läbiränne algab septembris, muutub rohkearvuliseks septembri lõpul ja oktoobri algul, ja lõpeb novembris.

Välimus

Linnu üldpikkus on 14–16 cm, kehakaal 20–25 g. Kõigis sulestikes erineb metsvindist roostekollase või oranži rinna- ja õlasulestiku ning valge päranipuala poolest.

Häälitsused

Lennuhäälitsused on kanepilinnu häälitsuse laadne jäk ning iseloomulik venitatud kääksuv djääk. Põhjavindi laul on ürisev džrrrrr, see on rohevindi territooriumihüüu sarnane, kuid ilma tõusva lõputa. Harva esinev lauluvariant on urvalinnu lennuhäälitsuse sarnane sädistav tšetšetšetšetše. Pesapaigas võib kuulda ka teisi hääli.

Elupaik

Asustab taigavööndi põhjaosa ja metsatundra soiseid metsi ja kaasikuid, eriti arvukas on ta mägikaasikutes.

Pesitsemine

Pesa on metsvindi omast pisut suurem ja rohmakam ja paikneb tavaliselt kasel. Põhjavindi pesi on Eestis leitud kasel, kuusel ja lepal. Kuusel on pesa sageli oksal tüvest eemal, lehtpuudel paikneb enamasti vastu tüve. 5–7 munaga kurna on Eestis leitud mais ja juunis. Need sarnanevad metsvindi munadega, ent on rohekama põhitooniga ja peenema ning kahvatuma mustriga. Emaslind haub neid umbes 12 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala vanuselt. Põhjavint võib pesitseda ka pesakastis. Väljaspool pesitsusaega võib moodustada suuri parvesid, mõnikord koos metsvintidega.

Toitumine

Suvel putukad, muul ajal sööb mitmesuguseid seemneid, marju ja muud. Talvel on oluline toiduallikas pöögipähklid ja valgepöögi viljad,^[3] käib ka toidulaual päevalilleseemneid söömas.

Viited

↑ BirdLife International (2004). Fringilla montifringilla. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 30. jaanuaril 2010.
↑ ^2,0 ^2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 504-505

Välislingid

Põhjavint andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2004). Fringilla montifringilla. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 30. jaanuaril 2010.

[hirundo-2] 2,0 ^2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[3] Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 504-505

[1]

[2]

[3]