Roosterind-tüll

Roosterind-tüll ehk mornel
	; Isane roosterind-tüll
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Tülllased Charadriidae;
Perekond	Tüll Charadrius;
Liik	Roosterind-tüll ehk mornel;
Binaarne nimetus
	Charadrius morinellus; Linnaeus, 1758
	; Oranž: suvel; Sinine: talvel;

Roosterind-tüll ehk mornel (Charadrius morinellus, Eudromias morinellus) on väike kurvitsaline.

Süstemaatika ja välimus

Taksoni kirjeldas Carl von Linné 1758. aastal teoses Systema Naturae, nime all Charadrius Morinellus^[1]^[2]. Roosterind-tüll on monotüüpne liik (alamliike ei eristata) ^[1]. Liiki käsitletakse perekonnas Charadrius^[1].

Käsitlemise põhjused perekonnas Eudromias on

bioloogilised iseärasused – lõimetishooldes osaleb peamiselt isaslind^[3];
välimuse iseärasused – morneli emaslind on hundsulestikus natuke eredamalt värvunud kui isaslind.

Roosterind-tüll on umbes rästa suurune, kehapikkusega 20–24 cm ^[3]. Tal on kõigis sulestikes selge hele ja pikk kulmutriip, mis ulatub kuklale, moodustades sellel v-kujundi (sarnaselt nõmmelõokesega); hele kaarjas puguvööt, rohekaskollased jalad ja mustjas nokk^[4].

Levik ja bioloogia

Roosterind-tülli ehk morneli pesitsusareaal on ulatuslik, hõlmates mägesid Euraasia põhjaosas ja Alaska lääneosas. Talvitusareaal hõlmab Vahemere ümbruse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kuni Iraanini^[5]^[2].

Kesk-Euroopas jääaja reliktina säilinud morneli populatsioonid on jäänud haruldaseks^[6].

Morneli maailma populatsiooni hinnatakse küll kahanevaks, kuid liiki peetakse sellegipoolest praegu soodsas seisundis olevaks^[5]. Euroopa mornelid rändavad väikestes salkades ja laial rindel, tehes rändepeatusi kindlaks kujunenud kohtades. Nad lahkuvad pesitsusaladelt augustis ja septembris ning tagasiränne algab hilises veebruaris või märtsis. Nad pesitsevad eraldi paaridena maist augustini. Vanalinnud võivad ööbida seltsingus. Ka talvitusalal tegutsevad mornelid seltsinguliselt^[5].

Mornel pesitseb kiltmaadel ja mägedes hõreda taimkattega lauskjal lagemaastikul. Ka sambla, madala rohu või samblike ja kaljupaljanditega arktilises ranniku ja sisemaa tundras. Rändel peatuvad mornelid lühikese taimestikuga avamaastikul, nagu nõmmedel ja kesapõldudel. Mornelid talvitavad kivistes ja põõsastega steppides, poolkõrbetes ja kultuurmaastikus^[5].

Morneli pesa on madal lohk paljal pinnasel või madalas taimistus. Sobiva elupaiga piiratuse puhul võivad nad pesitseda kahe kuni viie paarilistes hajali rühmades. Pesad rajatakse tavaliselt teineteisest paarsada meetrit kuni mitu kilomeetrit eemale ^[5]. Kurnas on kaks kuni neli muna^[4], need on seemiskollase, kollaka või roheka taustaga ja kirjatud mustjaspruunide tähnidega^[7].

Mornel on segatoiduline lind. Loomse toidu moodustavad erinevad selgrootud: mardikad, kahetiivalised, liblika röövikud, sihktiivalised, sipelgad, ämblikud, teod ja vihmaussid. Taimne toit on lehed, seemned, marjad ja õied (nt kukemarja perekonnast)^[5].

Eestis

Roosterind-tüll on väikesearvuline hajus läbirändaja^[3], kevadrändel maikuu teisel poolel, sügisrändel augusti lõpus ja septembris^[8]. Rändel morneleid kohatakse üksikult või mõne (väga harva üle kümne) isendilistes rühmades, madala rohukasvuga mererannikul ja sisemaal küntud põldudel^[3]^[8]. Roosterind-tüll leiti Eestis esmakordselt 1870. aastatel Tartu juures^[8] ^[9], praeguseni on liiki Eestis kohatud rohkem kui 30 korral; morneleid on maastikus raske leida, neid rändab Eestist tõenäoliselt läbi rohkem kui praegu arvatakse ^[3].

Meedias

1990. aastate alguses avaldati ajakirjas Eesti Loodus järjejutuna Bengt Berg'i "Minu sõber mornel" ("Min vän fjällpiparen").

Nimed

Roosterind-tülli on enam kui kolmveerand sajandi jooksul nimetatud mitmeti:

Eesti lindude nimestik	Piiper, et al., 1922	roostepugu-rüüt
Eesti linnustik	Härms, 1927	mornellrüüt
Eesti NSV linnud	Kumari, 1954	roostepugu-tüll
Eesti lindude välimääraja	Kumari, 1974	mornell
Eesti lindude välimääraja	Kumari, 1981	mornel
Eesti entsüklopeedia	EE, 1992	mornel
Birds of Estonia	Leibak, et al., 1994	roosterind-tüll (mornel)
Euroopa linnud	Jonsson, 1992 / EE, 2000	roosterind-tüll

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Zoonomen
↑ ^2,0 ^2,1 Internet Bird Collection
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 / Aasta lind – tüllid/ Aasta lind 2012 – tüllid
↑ ^4,0 ^4,1 AvianWeb
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 ^5,5 "BirdLife". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2014. Vaadatud 29. juunil 2022.
↑ Biodiversity Europe
↑ Audubon Guides
↑ ^8,0 ^8,1 ^8,2 Estbirding
↑ Russow, V. 1880. Die Ornis Ehst-, Liv- und Curlands mit besonderer Berücksichtigung der Zug- und Brutverhältnisse. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Ser. 9 (1): 1–216

Välislingid

Roosterind-tüll andmebaasis eElurikkus

[Zoonomen-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Zoonomen

[IBC-2] 2,0 ^2,1 Internet Bird Collection

[Aasta_lind-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 / Aasta lind – tüllid/ Aasta lind 2012 – tüllid

[AvianWeb-4] 4,0 ^4,1 AvianWeb

[BirdLife-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 ^5,5 "BirdLife". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2014. Vaadatud 29. juunil 2022.

[6] Biodiversity Europe

[7] Audubon Guides

[Estbirding-8] 8,0 ^8,1 ^8,2 Estbirding

[9] Russow, V. 1880. Die Ornis Ehst-, Liv- und Curlands mit besonderer Berücksichtigung der Zug- und Brutverhältnisse. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Ser. 9 (1): 1–216

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]