Esimene Rootsi ristiretk

Esimene Rootsi ristiretk oli 1150. aasta paiku toimunud võib-olla müütiline sõjaline retk, mida on traditsiooniliselt nähtud Soome vallutamisena Rootsi poolt ning paganlike soomlaste ristiusku pöördumisena. Vastavalt legendile juhtis ristiretke kuningas Erik IX. Teda saatis Uppsala piiskop Henrik, kes jäi soome ning kellest sai seal ka märter.

Teadlased arutlevad jätkuvalt selle üle, kas see ristisõda üldse toimus. Seda ei tõenda mingidki arheoloogilised andmed ja ükski säilinud kirjalik allikas ei kirjelda Soomet Rootsi võimu alla kuuluvana ajal enne 1240. aastaid. Veelgi enam, allikates, mis on koostatud enne 1250. aastaid, ei mainita ei Soome piiskopkonda ega piiskoppi Rootsi vastavate institutsioonide kõrval.

Sel ajal oli leidangi juhatamine jarli kohustus. See andis tõuke teooriale, et Erik viis retke läbi enne kui ta sai kuningaks või trooninõudlejaks. Legend ise ei sisalda viidet retke toimumise aastale ning püüd seda dateerdia täpse aastaga 1150. aastatel on hilisem teoretiseering. Kõik, mis on kuningas Eriku ja piiskop Henriku kohta teada, on see, et nad olid mingil hetkel 12. sajandi keskpaigas Rootsis kõrgel positsioonil.

Idapoolsete sõjaretkedega oli reeglina seotud Linköpingi piiskop, mitte Uppsala piiskop.

12. sajandi keskpaik oli Läänemere põhjaosas väga vägivaldne aeg, mil soomlased ja rootslased olid sageli konfliktis Novgorodiga; sel ajal võis toimuda Rootsi sõjaretk Soome vastu. Novgorodi esimeses kroonikas leidub lugu, mille järgi rüüstas 1142. aastal 60 laevast koosnev Rootsi laevastik eesotsas "printsi" ja piiskopiga vaid kolme Novgorodi kaubalaeva kusagil "teisel pool merd", olles ilmselt mingil tähtsamal retkel.

Vaata ka

• Teine Rootsi ristiretk
• Kolmas Rootsi ristiretk
• Rootsi-Novgorodi sõjad
• Põhjala ristisõjad