Erna Ariste
Erna Alvine Ariste (kuni 1928. aastani Erna Alvine Potsepp, 17. september (vkj)/ 30. september 1904 Vana-Roosa vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 1. jaanuar 2000 Tallinn) oli eesti etnoloog ja arheoloog.
Ta lõpetas 1924. aastal Valga tütarlastegümnaasiumi ja 1931. aastal Tartu Ülikooli rahvaluule, arheoloogia ja etnograafia alal. Sai filosoofiamagistri kraadi.[1]
Ta töötas aastatel 1928–1929 Eesti Rahvaluule Arhiivis, oli aastatel 1930–1937 Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti abijõud, aastatel 1930–1937 arheoloogia abiõppejõud, aastatel 1939–1940 ja 1942–1944 arheoloogia instituudi, 1941 ja 1944–1949 arheoloogia kateedri assistent.
Läks 1949. aastal pensionile.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Die estländischen Ringkopfnadeln. Tartu: K. Mattiesen, 1937
Pere
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli keeleteadlane Paul Ariste.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ariste, Erna Alvine Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK (vaadatud 15. septembril 2014)