Coop Eesti

Coop Eesti
Peakorter	Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa
Käive	805,9 miljonit eurot (2022)
Töötajaid	6000
Koduleht	www.coop.ee

Coop Eesti Keskühistu on Eesti ühistu, mis koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust, millel on kokku ligi 70 000 klientomanikku ehk liiget, ja keskühistust, mis aitab teha piirkondlikel ühistutel koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses ja arendustegevuses.

2023. aastal kuulus Coopi kohalikele ühistutele kokku üle 320 kaupluse, mis on ligi pool kõigist toidu- ja esmatarbekauplustest Eestis. Coopi kaubamärgi alla kuulub 17 Maksimarketit (hüpermarketid), 114 Konsumit (supermarketid), hulk väikekauplusi, mis varem kandsid A ja O nime, 13 Coop Ehituskeskust ja hulk teisi kauplusi.^[1]

Coopi netokäive kasvas 2022. aastal 7,2%, ulatudes 805,9 miljoni euroni, mis teeb Coopist turuliidri.^[2]

Coopi eripära seisneb selles, et omanikeks on ligi 70 000 Eesti inimest. Ühistute klientliikmed on ühistu võrdsed omanikud. Tarbijate ühistute teenitud tulu ei maksta dividendidena välja, vaid investeeritakse tagasi kaupluste arengusse või toetatakse ühistu piirkonna jaoks olulisi spordi- ja kultuuriüritusi.

Struktuur

Coop Eesti koosneb piirkondlikest tarbijate ühistutest ja Coop Eesti Keskühistust:

18 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut,
320 kauplust,
üle 6000 töötaja,
ligi 70 000 klientomanikku.

Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 42% Coop Pangast.

Eesti tarbijate ühistud

Ühistu	Asutamis-aasta
Antsla Tarbijate Ühistu	1902
Rapla Tarbijate Ühistu	1904
Vändra Tarbijate Ühistu	1904
Saaremaa Tarbijate Ühistu	1905
Hiiumaa Tarbijate Ühistu	1907
Viljandi Tarbijate Ühistu	1908
Tartu Tarbijate Ühistu	1908
Lihula Tarbijate Ühistu	1908
Abja Tarbijate Ühistu	1909
Harju Tarbijate Ühistu	1909
Tõrva Tarbijate Ühistu	1910
Haapsalu Tarbijate Ühistu	1911
Võru Tarbijate Ühistu	1911
Järva Tarbijate Ühistu	1911
Kilingi-Nõmme Majandusühistu	1911
Põltsamaa Majandusühistu	1914
Keskühistu	1917
Jõgeva Majandusühistu	1919
Elva Tarbijate Ühistu	1921
Põlva Tarbijate Ühistu	1932

Omamärgitooted

Coopil on lai valik omamärgitooteid, mis on erineva kvaliteedi ja hinnaklassiga. Omamärgitooteid Coop Supreme, Coop, Hüva, Säästu ja Coop Itaalia müüakse ainult Coopi kauplustes. Nende toodete valik täieneb sageli.

Säästu tooted: hea hind ja kvaliteet, igapäevased tooted.
Hüva tooted: hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted.
Coopi tooted: väga hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted.
Coop Supreme tooted: väga hea kvaliteediga tooted.

Säästukaart ja Säästukaart Pluss

Coop Eesti annab välja oma kliendikaardina Säästukaarte ja Säästukaart Plusse. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ja Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000 inimest. Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal. See võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis.

Säästukaart Plussi maksekaardiga saab kaupade eest ka tasuda ja võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha. Kõikidele Säästukaardi omanikele kehtib Coop Eesti kauplustes kaardiomaniku sünnipäeval ning viis päeva enne ja pärast seda peolauatoodete soodustus 10%.

eCoop

Aastatel 2016–2022 pakkus Coop Eesti kojuveoteenust Harjumaal ja Tallinnas. 2018. aasta kevadel laienes Coopi e-pood Pärnusse ja selle ümbrusse. 2018. aasta sügisel võttis Coopi e-pood esimesena Eestis kasutusele toidukapid, kus säilib kaup nii jahutatuna kui ka sügavkülmutatuna.

Nutikassad

Paljudes Coopi kauplustes on kasutusel nutikassad, mis kiirendavad ja lihtsustavad igapäevaostude sooritamist.

Coopi kauplustes on saadaval nii iseteeninduskassad kui ka skaneerimispuldid. Iseteeninduskassades skaneerib klienditeenindaja asemel tooted klient ja tasub seejärel kauba eest. Iseteeninduskassa sobib hästi väiksemate ostude sooritamiseks. Skaneerimispuldiga saab klient toote riiulilt võttes kohe skaneerida ja endale kotti asetada, ilma et peaks hiljem uuesti kassas kotti lahti pakkima. Iseteeninduskassas tuleb kliendil pult tagastada ja skaneeritud kauba eest tasuda.

E-poe toidukapid

2018. aasta sügisel tõi Coopi e-pood turule uudse teenuse, mis toimetab kliendi tellitud toidu- ja esmatarbekaubad kappi. Nutikapid on jagatud kolme eri temperatuuriga tsoonideks: sügavkülm-, jahe- ja tavatemperatuuriga kapid. Viimastel on ka soojendusfunktsioon, et talviste miinuskraadidega säilitada tavatemperatuuriga kapis toidu hoiustamiseks nõutud plusskraadid. Esimesed kuus nutikappi paigaldati Tallinna põhimagistraalide äärde, kus kliendil on töölt koju sõites mugav peatuda ja tellitud kaup kaasa võtta.

Coop Kokad

Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on 1995. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja e-poes. Coop Kokkade sortimendis on salatid, kulinaariatooted, suupisted, valmistoidud ja magustoidud.

Keskühistu juhid

Esimees	Ametiaeg
Juhan Kukk	1917 (mai-juuni)
Hermann Namsing	1917–1923
Juhan Kukk 1923–1924
Juhan Nihtig	1924–1930
Johan Pitka	1930–1937
Jaan Põdra	1938–1940
Ernst Vinter	1941
Artur Reintamm	1941–1944
Voldemar Jaanus	1944–1946
Georg Nellis	1946–1952
Valter Vaino	1952–1975
Ago Madik	1975–1984
Andres Aruvald	1984–1992
Mati Sumberg	1992–1995
Uno Koppelmaa	1995–1998
Jaan Koppel	1998–2001
Mihkel Sims	2001–2002
Rein Sepp	2002–2009
Kati Kusmin	2009–2012
Jaanus Vihand	2012–2019
Alo Ivask	2019–2023
Rainer Rohtla	Alates 2023

Ajalugu

Coopi 18 piirkondlikku ühistut on alguse saanud kogukondlikust tegevusest. Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste vaheltkasu vältimiseks üheskoos osta vikateid. Antsla põllumehed mõistsid, et sarnaselt on võimalik hankida teisigi kaupu ja müüa oma inimestele. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis, 1903. aastal Kolga-Jaanis ja Raplas. Eriti aktiivselt asutati ühistuid aastatel 1907–1912. Aastaks 1913 oli asutatud 135 ühistut, millest suurem osa tegutses maapiirkondades.

Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus

1917. aastal oli Eestis 133 tarbijate ühistut.^[3] 7. mail 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit. Aastatel 1924–1930 oli Eesti Tarvitajate Keskühisuse juhataja Johan Nihtig. 1918. aastal tegutses Eesti Vabariigi territooriumil juba 136 kaubandusühistut.^[3] 21. märtsil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra seaduse. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid ja ühisused pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.

1919. aastal muudeti Eesti Tarvitajateühistute Liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). 1923. aastal tegutses Eestis 285 tarbijate ühistut. 1925. aastast alates hakkas nende arv vähenema, kuna osa väiksema käibega ühistuid lõpetas tegevuse või ühines mõne suuremaga. 26. märtsil 1926 võttis Riigikogu vastu ühistute tööd reguleeriva kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse muutmise seaduse, mis oli ka tarvitajateühisuste tegevuse aluseks.

Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ülesanne oli varustada oma liikmesühinguid kvaliteetse ja soodsa kaubaga. Selleks sõlmiti lepingud kodu- ja välismaa ettevõtetega ning toodeti oma tehastes tarbijate soovitud kaupu. ETK-le kuulusid mitmed ettevõtted: tubakavabrik,^[4] keemiatehas Orto, Kopli masinatehas, Põltsamaa tehased, Johansoni paberivabrik jt. Oma liikmete kaudu hakkas ETK põllupidajailt kokku ostma põllu- ja aiasaadusi nii töötlemiseks kui ka ekspordiks.

1932. aastal asutati Tallinnas keemiatööstusettevõte Orto, kus arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapamääre, põrandavaha, metallipuhastusvahend), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölni vesi, juukseõli, näokreem). 1936. aastal asutati Koplis ETK metallitehas, kus toodeti peamiselt põllutööriistu, näiteks loorehasid ja kartulivõtumasinaid, kuid ka jalgrattaid ja autosid.

Tallinnas Narva maantee ja Siimoni tänava nurgal asus ETK tubakavabrik.^[5]

Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit

3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks (vene keeles Эстонский республиканский союз потребительских обществ, ЭРСПО) ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.

1944. aastal taastati tarbijate kooperatiivide maakondlikud liidud ja tegutses 155 tarbijate kooperatiivi. 1950. aastal moodustati endiste maakondade asemele 39 rajooni, kooperatiivide maakondlikud liidud muudeti rajooniliitudeks.

11. novembril 1952 nimetati rajooniliidud ümber rajooni tarbijate kooperatiivide liitudeks (RTKL). 1968. aastal kuulus ETKVL-i kaks rajooniliitu 13 kooperatiiviga ja 30 vahetult alluvat kooperatiivi: Keila Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv, Räpina Tarbijate Kooperatiiv, Võru Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Märjamaa Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Tartu Rajoonidevaheline Kaubabaas, ETKVL Võru Rajoonidevaheline Kaubabaas jt. ETKVL arendas kooperatiivkaubandust ja -tööstust, organiseeris põllumajandussaaduste ja tooraine varumist ning kokkuostu. Suuremad tööstus- ja põllumajandusettevõtted olid keemiakombinaat Orto, tootmiskoondis Kooperaator, ETKVL Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Pärnu kalakombinaat, ETKVL Audru Karusloomakasvandus, ETKVL koondis Auto ja ETKVL Võru Leivakombinaat.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu

Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal ETK endises hulgilaos. See oli Eesti esimene Maksimarket.

19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).

Aastal 2015 võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk Coop.

Vaata ka

Viited

↑ "Kauplused". Coop. Vaadatud 30. detsembril 2023.
↑ "Turuliidri Coopi käive ületas esmakordselt 800 miljoni euro piiri". Coop. Vaadatud 30. detsembril 2023.
↑ ^3,0 ^3,1 Krinal, Valner; Krimm, Kalju; Tomson, Eve (1996). Ühistegevuse arengust Eestis. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 25. ISBN 9985-56-192-9.
↑ Tarvitajateühingud kavatsevad eratubakavabrlkute boikotti, Ühistegelised Uudised, nr 27, 8. juuli 1933.
↑ ETK awab uue tubakawabriku hoone., Postimees (1886–1944), nr 322, 24. november 1934.

Välislingid

Coop Eesti koduleht
Merilin Pärli. "Intervjuu | Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele" ERR, 19. august 2017.

[1] "Kauplused". Coop. Vaadatud 30. detsembril 2023.

[2] "Turuliidri Coopi käive ületas esmakordselt 800 miljoni euro piiri". Coop. Vaadatud 30. detsembril 2023.

[:0-3] 3,0 ^3,1 Krinal, Valner; Krimm, Kalju; Tomson, Eve (1996). Ühistegevuse arengust Eestis. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 25. ISBN 9985-56-192-9.

[4] Tarvitajateühingud kavatsevad eratubakavabrlkute boikotti, Ühistegelised Uudised, nr 27, 8. juuli 1933.

[5] ETK awab uue tubakawabriku hoone., Postimees (1886–1944), nr 322, 24. november 1934.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]