Eerik Laidsaar
Eerik Laidsaar (pseudonüüm) | |
---|---|
Sünninimi | Johannes või Juhan Pillikse |
Sünniaeg |
26. oktoober 1906 Helme kihelkond, Eesti |
Surmaaeg |
22. aprill 1962 (55-aastaselt) Benalla, Austraalia |
Eerik Laidsaar (kodanikunimega Johannes Pillikse või Juhan Pillikse; 26. oktoober 1906 Helme kihelkond, Hummuli vald – 22. aprill 1962 Benalla, Austraalia) oli eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja (spordi)ajakirjanik[1].
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eerik Laidsaar sündis sepp Jaak Pillikse ja Marie Alliku pojana. Noorus möödus Viljandimaal Riidaja vallas Kalmal. Hariduse omandas Tartu linna III algkoolis ja Tallinna Kommertsgümnaasiumis. 1930. aastatel tegutses noormees Rahvalehes ja Spordilehes ning oli Leedu ajalehe Sportas korrespondent Eestis.
Oli 1936. aasta vangistuses raha väljapetmise eest[2], pärast seda töötas ta kuni 1941. aastani Tallinnas vabakutselise ajakirjanikuna. Oli ansambli Laulvad Seilorid liige. Saksa okupatsiooni ajal viibis ta lühikest aega vanglas, pärast seda aga töötas Eesti Sõna, Maa Sõna ja Rindelehe toimetustes.
Teise maailmasõja ajal siirdus Saksamaale ja alates 1950. aastast elas Austraalias. Uuel kodumaal oli ta raudteelane, skaudijuht ning Melbourne'i Ülikoolis kehalise kasvatuse ja matemaatikaõpetaja. Ta on maetud Fawkneri kalmistule.[1][3][4][5]
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Harrastas kergejõustikku. Ta sai 1926. aastal Eesti meistrivõistlustel meeste kümnevõistluses 4843,480 punktiga kolmanda koha[6]. 1930. aastal oli ta Eesti meistrivõistlustel kolmikhüppes 12.54,5-ga medalikolmikus.[7]
Isiklikke rekordeid: kaugushüppes 6.96, kolmikhüppes 13.56 (1932). Eesti Spordiliidu Austraalias juhatuse liige ning ajakirjanik kohalikus ajalehes Sporditeel.[4]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]- "Korona õpetus: ühes täielikkude üksik- ja paarismängu määruste, seletuste ja joonistega". Autorid Johannes Pillikse ja Kaljula Teder. Vaba Maa, 1930
- "Kolm võtit" (romaan). Loodus, 1935 sarjas "Tänapäeva romaan" nr 47. Kordustrükk: Perona, 1993
- "Noorsõdur Pension" (jutustusi sõdurielust). Noor-Eesti, 1935 sarjas "Rahvaraamat" nr 6. Kordustrükk: Paul Kleinewefersi Fond, 1995
- "Ingeri tütar" (seiklusromaan). Ajalehe joonealune. Jutuleht, 1936
- "Viimne ring" (spordinovelle). Noor-Eesti, 1938 sarjas "Rahvaraamat" nr 7(19)
- "Kapten Tuks" (jutustus). Loodus, 1938 sarjas "Targad tähed" nr 1. Kordustrükk: Steamark, 2003
- "GPU võrgus" (seiklusromaan). Turist, 1939. Kordustrükk: "Ingeri kuningatar ehk GPU võrgus". Faatum, 1992 sarjas "Taskudetektiiv"
- "Kompanii poeg" (noorsoojutustus Vabadussõjast). Loodus, 1939 sarjas "Rõõmus raamat" nr 9. Kordustrükk: Elav Sõna, 1947; Eesti Koolitoimkond USA-s, 1962;
- "Müstiline naisspioon" (spiooniromaan). Loodus, 1939 sarjas "Kriminaalromaan" nr 25. Kordustrükk: Perona, 1994
- "Kiri noorusmaalt" (romaan). Loodus, 1939 sarjas "Looduse kroonine romaan" nr 123
- "Kapral Pensioni seiklused" (jutustusi sõdurielust). J. Loosalu, 1940. Kordustrükk: Monokliühistu, 1990
- "Dii-pii muigab" (lõbusaid lookesi laagrielust). Elav Sõna, 1946
- "Vanema võsu" (muistne jutt eesti noortele). Eesti Koolitoimkond USA-s, 1963
Näitemängud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kapral Pensioni ametiasjad" : komöödia 3 vaatuses. Eesti Haridusliit, 1938
- "Kapral Pension selgeltnägijana" : näidend kahes pildis. Eesti Haridusliit, 1938
- "Idavalvur" : draama 5 vaatuses, 7 pildis, proloogi ja epiloogiga. Eesti Haridusliit, 1938
- "Kapral Pension puhkusel". 1939
- "Kapral Pension kosilaseks". 1939
- "Kapral Pension korrapidajaks". 1939
- "Kapral Pension revidendiks", näidend 1 vaatusega. 1939
- "Lapsega peigmees" (Oled sa eestlane?) : nali 2 pildis. T. Mutsu, 1939
- "Armastuse lehtla" : naljamäng 3 vaatuses, 4 pildis. T. Mutsu, 1939
- "Moodne kihlus" : komöödia 3 vaatuses, 5 pildis. Tarvik, 1939
- "Ülikond kahele" : naljamäng 1 vaatuses. Tarvik, 1940
- "Moraalne võit" : näidend 1 vaatuses. Tarvik, 1940
- "Mõõk ja ader" : näidend 3 vaatuses. Autorikaitse Ühing, 1940
- "Õnneleelo" : rahvatükk 3 vaatuses üldtuntud lauludega. Tarvik, 1940
- "Vabadussõja vaim" : naljamäng 1 vaatuses. Tarvik, 1940
- "Meister ja sellid" : naljamäng 2 vaatuses. T. Mutsu, 1940
- "Kasvaja" : näidend 3 vaatuses 4 pildis. Elav Sõna, 1947
- "Uus algus" : näidend pagulaselust 3 vaatuses, 5 pildis. Elav Sõna, 1952
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eerik Laidsaar. Eesti biograafiline andmebaas ISIK
- ↑ "Pillikse pandi trellide taha". Uus Eesti Narva uudised, nr 82, 27 august 1936. Lk 2
- ↑ Eerik Laidsaar. Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK
- ↑ 4,0 4,1 Eerik Laidsaar. Eesti spordi biograafiline leksikon (2002). Lk 8-9
- ↑ Eerik Laidsaar. TLÜAR väliseesti isikud
- ↑ Meeste kümnevõistlus. Eesti MV medalikolmikud. Kergejoustik.ee
- ↑ Meeste kolmikhüpe. Eesti MV medalikolmikud. Kergejoustik.ee
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- A. Valgma. Eerik Laidsaar [in memoriam]. Vaba Eesti Sõna (New York, USA), 10. mai 1962, nr 19, lk 5
- Ilmar Külvet. Eerik Laidsaare mälestuseks. Vaba Eestlane (Toronto, Kanada), 12. mai 1962, nr 37, lk 7
- Eino Pillikse. Tema sünnikoht on Valgamaal. 85 aastat Eerik Laidsaare sünnist. Valgamaalane, 26. oktoober 1991
- Eino Pillikse. Unustatud kirjamehi Eerik Laidsaar 85. – Sirp, 1. november 1991. lk 5
- A. Suurvärav. Valgamaalt pärit eesti kirjanik Eerik Laidsaar. Valgamaalane, 2. juuli 1992
- Eino Pillikse. Eerik Laidsaare taassünd Eestis. Meie Kodu (Sydney, Austraalia), 14. juuli 1993, nr 26, lk 5
- Eesti kirjanike leksikon (2000), lk 268–269
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eerik Laidsaar Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is