Dekodeerimine
Dekodeerimine (decoding) on kodeeritud teksti või signaali avamine või tõlgendamine, kasutades kindlat koodi.[1] Interpreteerimise ehk tõlgendamise (interpretation) erijuhtum[1]. Selle vastandmõisteks võib lugeda kodeerimist (encoding, coding).
Dekodeerimise mõiste on enamasti kasutusel semiootika, kuid ka infotehnoloogia valdkonna terminoloogias.
Eesti keeles on tegu inglise keelest tulnud võõrsõnaga, mis otsetõlkes tähendab kodeeritud mõiste dešifreerimist või tõlkimist ("decipher or translate a coded message").[2]
Verb koosneb eesliitest de- (eemaldamine, eraldumine, äramuutmine, alanemine) ning sõnast kodeerima (koodi rakendama, informatsiooni esitusvormi sihipäraselt muutma, tingmärkidega asendama).[3]
Dekodeerimine kultuurisemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurisemiootikas esineb dekodeerimise mõiste Umberto Eco kooditeoorias. Kood on üldisemalt teadlikult või teadvustamata reeglistik, semiootikas tähendust andvad ehk märke kodeerivad reeglistikud. Teksti kui koodi dekodeerimisel või tõlgendamisel on Eco järgi mitmeid võimalusi (ekstrakodeerimine, mis jaguneb üle- ja alakodeerimiseks): "Kui teose loomine on sõnumi kodeerimine autori poolt ja lugemine või analüüs selle sõnumi dekodeerimine, siis dekodeerimise raskuste puhul võib aset leida "optimaalsest mõistmisest" hälbimine, ekstrakodeerimine oma kahes variandis: ülekodeerimine tähendab mingile teosele tegelikkusest palju rikkama sisu omistamist, alakodeerimine aga keeruka teose lihtsustamist taju- ja analüüsiprotsessides."[1]
Dekodeerimine muusikasemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Muusikasemiootikas esineb dekodeerimise mõiste Gino Stefani formuleeritud muusikalise kompetentsuse mudelis. Muusika puhul dekodeerimisvõimalus rangelt võttes puudub ning autori eesmärkide tuvastamine polegi muusikasemiootika alaste tööde eesmärk. Muusika ei ole universaalne keel ning seetõttu esinevad kaht tüüpi kodeerimistakistused. Esimese puhul on takistuseks koodiline ebakompetentsus (codal incompetence), teisel juhul koodiline interfents (codal interfents). Kuna saatja ja vastuvõtja intentsioonid, märgivaramu, arusaamad, kontekst jms on erinevad, polegi võimalik muusikateoseid ühel tähendustasandil kodeerida või dekodeerida."[1]
Dekodeerimine sotsiosemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Sotsiosemiootikas esineb dekodeerimise mõiste Claude Shannoni ja Warren Weaveri klassikalises kommunikatsiooniskeemis, kus lihtsustatult toimub teksti kodeerimine, selle edastamine, vastuvõtmine ning dekodeerimine. Võib võrrelda ka Saussure’i kõneringi skeemiga.[1]
Dekodeerimine õigussemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Kui õigusnorm kujutab õigussemiootikas endast koodi, siis on omaette küsimus, kuidas toimub nende normide dekodeerimine. Põhiliseks probleemiks on juriidilis-tehniliste terminite tõlgendamine loomuliku keele vaatenrugast.[1]
Roberta Kevelsoni Peirce’il põhineva lähenemise järgi on õiguse kui märgisüsteemi kodeerimise ja dekodeerimise protsessi võimalikkus üldse küsitavuse all, sest juriidiline kood on pidevas muutumises. Konservatiivses õigusdogmaatikas on õiguse näol tegu suletud süsteemiga, Peirce’i järgi on aga süsteemide tõlgendamine dünaamiline protsess.[1]
Dekodeerimine linnasemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Linnasemiootikas esineb dekodeerimise mõiste seoses ruumiobjektide funktsionaalsusega. Semiootika seisukohast on arhitektuurilise objekti puhul oluline mitte niivõrd füüsiline kui koodide alusel omavahel seostuvate tähenduslike vormide tähendus. Kui eesmärgipäraselt tehiskeskkonna loomisel on oluline uute funktsioonide kasutuselevõtt, siis peaks olemas olema ka šiffer dekodeerimiseks.[1]
Dekodeerimine biosemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Biosemiootikas esineb dekodeerimise mõiste mäluprotsessi struktuuri kirjelduses, mis on üldiselt sarnane kommunikatsiooniprotsessiga. Dekodeerimine järgneb siin registreerimisele-kodeerimisele, hoidmisele-ülekandele ning tähendab taastamist, taasleidmist.[1]
Dekodeerimine zoosemiootikas
[muuda | muuda lähteteksti]Zoosemiootikas esineb dekodeerimise mõiste Thomas A. Sebeoki kommunikatsioonimudelis ning zoosemiootika uurimisplatvormis, kus ta käsitleb kommunikatsiooni aspekte ja etappe kuue põhiküsimuse vormis: kuidas loom kodeerib oma teate, millise kanali kaudu edastab, kuidas vastuvõtjaks olev loom dekodeerib, milline on võimalik teadete repertuaar, millised on see koodi omadused ning milline roll on kontekstist pärineval informatsioonil.[1]
Dekodeerimine infotehnoloogias
[muuda | muuda lähteteksti]Arvutiterminoloogias on dekodeerimine kodeeritud vormi teisendamine algupärasesse märkide järjestusse. Kodeerimist ja dekodeerimist kasutatakse enamasti andmete (data) sidumisel, võrgustike loomisel, ladustamisel või teisaldamisel, salvestamisel ning kasutamisel.[4],[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Salupere, Silvi; Kull, Kalevi (toim.) (2018). Semiootika. Tartu Ülikooli Kirjastus.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Decode (v.)". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 7.10.2018.
- ↑ "dekodeerima". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 7.10.2018.
- ↑ "Decoding". Techopedia. Vaadatud 7.10.2018.
- ↑ Rouse, Margaret. "Encoding and decoding". TechTarget. Vaadatud 7.10.2018.