Kanepilind

Kanepilind
	; Isaslind
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Vintlased Fringillidae;
Perekond	Kanepilind Linaria;
Liik	Kanepilind;
Binaarne nimetus
	Linaria cannabina; (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
	Acanthis cannabina, Carduelis cannabina

Kanepilind (Linaria cannabina) on linnu liik vintlaste sugukonnast kanepilinnu perekonnast.

Levik

Ta elutseb Euroopas, Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias ja Kesk-Aasias. Eestis on kanepilind harilik haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 40 000–60 000 paarile, talvist arvukust 10–200 isendile^[1].

Välimus

Kanepilinnul on sale keha, lühike kael ja peenikesed jalad. Tunnuslikud on kastanpruun seljaosa ja hallikaspruun pea. Tiivad ja kaheharuline saba on tumepruunid valgete triipudega.

Kanepilinnud on umbes 13–14 cm pikkused. Tiibade siruulatus on umbes 23 cm. Kehakaal on enamasti 15–20 g.

Kanepilinnul on pulmarüül tugevalt väljendunud sooline dimorfism. Isasel on hall pea ning säravalt karmiinpunane otsmik ja rind. Valkjal kõril on pruunid triibud. Selg on punakaspruun. Mustadel tiibadel ja sabasulgedel on valged ääred. Kõhupool on kollakaspruun ning rohkem või vähem selgete tumedamate pikitriipudega. Tavarüül on isase punane värv selgelt tuhmim. Üleminek pulmarüüle toimub pärast täielikku sulgimist sügisel ilma lisasulgimiseta. Talve jooksul tulevad rinna- ja perasulgede hallide või helepruunikate äärte või otste alt nähtavale punased sulelõigud.

Emasel ei ole sulestikus üldse punast. Tema seljapool on tumepruun. Selja- ja kõhupool on selgete tumepruunide pikitriipudega.

Pojad on pikkade hallide udusulgedega. Kurk on roosapunane ja nokamõhud helekollased.

Kanepilind võib segi minna mägi-kanepilinnu ja urvalinnuga. Mägi-kanepilind sarnaneb emase kanepilinnuga, aga tal on tiibadel ja sabal vähem valget, samuti on tal kollane nokk ja pulmarüüs punane päranipp. Urvalind on kanepilinnust väiksem ning tal on must lõug ja kollane nokk.

Kanepilinnu lennupilt on laineline nagu vintidel ikka.

Häälitsused ja laul

Lähihüüd on lühike "gigigi". Häirimise puhul laseb kanepilind kuuldavale nasaalse läbitungiva "düjee". Hoiatushüüd on tasane ja venitatud "tjuiid". Kutsehüüd on "gjä-gjä". Sageli häälitsevad kanepilinnud ka nasaalselt "glüü".

Kanepilinnu laul on kestev ja sädistav.^[2] See algab valjude kiirenevate staccato elementidega. Sageli järgneb kiire triller ja nasaalsed häälitsused. Kanepilind võib üle võtta ka teiste lindude laulu. Kanepilinnu laulu võib kuulda aasta läbi, välja arvatud sulgimise ajal. Ta laulab enamasti kõrgel kohal, harvem ka lennul. Seejuures raputab isane rippuvate tiibadega erutatult oma sulestikku. Laul õpitakse varajases nooruses isase ettelaulmise põhjal. Kanepilinnud laulavad sageli kooris.

Emased toovad enne paaritumist või ka enne munemist kuuldavale tasase laulu. Seda laulu võib kuulda ka pärast sulgimist.

Elupaigad

Tüüpilise kultuurmaastikulinnuna eelistab ta põõsa- ja hekimaastikke.

Toitumine

Ta toitub metsikute rohttaimede seemnetest, samuti puuseemnetest.

Looduskaitse

Kanepilindu ei loeta ohustatuks.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
↑ "Kõlanäide". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2005. Vaadatud 30. oktoobril 2005.

Välislingid

Kanepilind andmebaasis eElurikkus

Kanepilind Eesti selgroogsed

[hirundo-1] 1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[2] "Kõlanäide". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2005. Vaadatud 30. oktoobril 2005.

[1]

[2]