COBOL
| COBOL | |
|---|---|
| Paradigma | protseduraalne, objektorienteeritud |
| Väljalaskeaeg | 1959 |
| Looja | Grace Hopper, William Selden, Gertrude Tierney, Howard Bromberg, Howard Discount, Vernon Reeves, Jean E. Sammet |
| Viimane väljalase |
ISO/IEC 1989:2023 (2023)  |
| Tüüpimine | staatiline, tugev |
| Dialektid | HP3000 COBOL/II, COBOL/2, IBM OS/VS COBOL, IBM COBOL/II, IBM COBOL SAA, IBM Enterprise COBOL, IBM COBOL/400, IBM ILE COBOL, Unix COBOL X/Open, Micro Focus COBOL, Microsoft COBOL, Ryan McFarland RM/COBOL, Ryan McFarland RM/COBOL-85, DOSVS COBOL, UNIVAC COBOL, Realia COBOL, Fujitsu COBOL, ICL COBOL, ACUCOBOL-GT, DEC COBOL-10, DEC VAX COBOL, Wang VS COBOL, Visual COBOL |
| Mõjutatud keeltest | FLOW-MATIC, COMTRAN, FACT |
| Mõjutanud keeli | PL/I, CobolScript, ABAP |
COBOL on üks vanimaid programmeerimiskeeli. Keele nimi on lühend sõnadest COmmon Business Oriented Language. Tema peamiseks rakendusalaks on äri-, finants- ja administratiivsüsteemid ettevõtetele ja valitsustele.
COBOL on standardiseeritud standardiga ISO/IEC 1989. COBOL sisaldab alates 2002 standardist tuge objektorienteeritud programmeerimisele ja teistele moodsatale omadustele.
Hello, world
[muuda | muuda lähteteksti]Hello world programm COBOL'is:
IDENTIFICATION DIVISION.
PROGRAM-ID. HELLO-WORLD.
PROCEDURE DIVISION.
DISPLAY 'Hello, world'.
STOP RUN.
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]COBOLit on laialt kritiseeritud tema sõnaohtruse poolest. Näiteks on Edsger Dijkstra maininud: "COBOLi kasutamine vigastab mõistust; tema õpetamist tuleks seetõttu käsitleda kui kriminaalset tegevust."[1]