Berliini teletorn

Berliini teletorn (saksa keeles Berliner Fernsehturm) on Saksamaa pealinna Berliini kesklinnas asuv teletorn. Alexanderplatzi lähistel asuv teletorn ehitati aastatel 1965–1969 tollase Saksa Demokraatliku Vabariigi juhtkonna eestvedamisel Berliini sümboliks. Torn on 368 meetrit kõrge, olles Saksamaa kõrgeim ehitis.

Torn oli esialgu 365 meetrit kõrge, kuid pikenes kolme meetri võrra, kui sellele kinnitati 1990. aastatel uus antenn. Berliini teletorn on kõrguselt neljas vabaltseisev ehitis Euroopas Moskva Ostankino teletorni, Kiievi teletorni ning Riia raadio- ja teletorni järel. Berliini teletorni kerakujulises osas asuvad vaateplatvorm ja pöörlev restoran. Vaateplatvorm on umbes 204 meetri kõrgusel ning selgel päeval võib nähtavus sealt ulatuda 42 kilomeetrini. Iga 30 minuti jooksul täisringi jagu pöörlev restoran asub mõne meetri võrra vaateplatvormist kõrgemal. Teletornis on kaks lifti, mis viivad külastajad 40 sekundi jooksul maapinnalt üles.

Ajalugu

Berliini teletorni keraosa ehitus (1967)

Kava Berliini teletorn ehitada oli olemas juba 1950. aastatel. Eelkõige nähti selle võimaliku asukohana Müggelberget Köpenicki linnarajoonis. Seal alustati ka teletorni rajamist, kuid ehitustööd lõpetati kohe, sest Müggelbergel oleks teletorn hakanud segama lennukite maandumist ja õhkutõusu Berliini Schönefeldi lennuväljal. Müggelbergel jõuti teha vaid teletorni rajamiseks vajalikud pinnasetööd. Alternatiivse teletorni asukohana kaaluti Volkspark Friedrichshaini ümbrust, kuid see projekt ei jõudnud planeerimisfaasist kaugemale.

1964. aastal otsustas Ida-Saksamaad valitsenud Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juht Walter Ulbricht anda loa teletorni ehitamiseks Alexanderplatzile. Kavandatud teletorni eeskujuks oli Stuttgardi teletorn. Teletorni rajamisega sooviti näidata Saksa DV jõudu ning selle asukoht valiti arvatavasti lähtudes sellest, et teletorn paistaks Lääne-Berliinist Riigipäevahoonele vaadatuna. Berliini teletorni arhitektuurilise projekti tegid Hermann Henselmann ja Jörg Streitparth, hilisemast planeerimistööst võtsid osa ka Walter Herzog ja Herbert Aust.

Teletorni ehitus algas 4. augustil 1965. Juba samal aastal vabastati ametist ehituse juht Walter Kürschner, sest ehituskulud ulatusid umbes 200 miljoni margani, mis oli kuus korda rohkem kui esialgu kavandatud. Ehituskulude kasv tulenes sellest, et suur osa vajaminevast materjalist tuli importida. Teletorni ehitamise lõplikke kulusid ei ole kunagi kokku arvutatud.

Testsaated anti teletornist eetrisse esimest korda 3. oktoobril 1969 ja ametlikult avati teletorn neli päeva hiljem Saksa DV aastapäeval.

Enne 2006. aastal Saksamaal peetud jalgpalli maailmameistrivõistlusi kaeti teletorni kerakujuline osa fooliumkattega, mis koosnes 12 000 eraldi tükist ja meenutas jalgpalli. Deutsche Telekomi reklaamina kasutati hõbedast ja punast värvi.

Berliini teletorni külastab aastas umbes miljon inimest.

Tehnilised andmed

Kõrgus antenni tipuni: 368 m (enne antenni paigaldamist 1997. aasta oli kõrgus 365 m)
Antenni kõrgus: 118 m
Antenni läbimõõt: 1,80 m
Kera keskosa kõrgus 212 m
Vaateplatvormi kõrgus: 203,78 m
Restorani kõrgus: 207,53 m
Restorani pööremiskiirus: 2 korda tunnis (päeval), 1 kord tunnis (õhtul)
Teletorni jalami läbimõõt: 32 m
Vaateplatvormi läbimõõt: 24 m
Restorani läbimõõt: 29 m
Kera läbimõõt: 32 m
Betoonist tüve kaal: 26 000 t
Kera kaal: 4800 t
Antenni kaal: 245 t
Lifti kiirus: 6 m/s
Vundamendi sügavus: 8,75 m

Teletorni hüüdnimed

"Paavsti kättemaks"

Kui päike paistab teletorni kera katvatele roostevabast terasest plaatidele, tekib risti meenutav peegeldus. Kuna Saksa DV aluspõhimõtete hulka kuulus ateism ning kiriklike ehitiste rajamist takistati, siis hakkasid berliinlased nimetama seda helkivat risti "Paavsti kättemaksuks" või ka tollase piiskopi Otto Dibeliuse järgi "Dibeliuse kättemaksuks". ^[1]

Anekdoot – mille tõesus pole kinnitatud – räägib, et Stasi olevat teletorni arhitekti pärast torni valmimist kinni võtnud, et teada sada, kas risti kujutis oli tahtlikult planeeritud. Teise levinud anekdoodi kohaselt lõpetas üks valitsuse liige risti kujutist puudutanud diskussiooni järgneva lausega: "See ei ole rist, vaid pluss sotsialismile!" Kolmanda anekdoodi kohaselt olevat Stasi üritanud risti tekkimist takistada, kasutades maapinnal peegelduse tekitamiseks suurt peeglit. Levis ka kuuldus, et risti kujutise tõttu oli Saksa DV parlament arutanud teletorni lammutamist.

"St. Walter"

Kuna Berliini teletorni ehitamise korraldas Walter Ulbricht, nimetatakse seda "St. Walteriks". Ulbrichti surma järel kujunes ka nimi "Ulbrichti mälestuskirik".

"Telespargel"

Giidid räägivad turistidele sageli, et berliinlased ise nimetavad teletorni "Telespargliks". Pigem nimetavad Berliini elanikud teletorni siiski lihtsalt teletorniks (Fernsehturm). Nime "Telespargel" soovisid Ida-Saksamaa ametnikud levitada kui teletorni hüüdnime, kuid rahva hulgas ei leidnud see kasutust.

"Alex"

Turistid ja Berliini kohanimedega vähem kursis olevad inimesed nimetavad teletorni vahel ka "Alexiks", mis tuleneb sellest, et paljud berliinlased lühendavad igapäevakeeles Alexanderplatzi väljaku nime Alexiks, kuid mittekohalikud seostavad seda pigem läheduses asuva teletorni kui väljakuga.

Viited

↑ Klaus Junack: "Stimmt’s? – „Kreuz des Ostens“" Die Zeit, Nr 10/2003.

Välislingid

[1] Klaus Junack: "Stimmt’s? – „Kreuz des Ostens“" Die Zeit, Nr 10/2003.

[1]