Armee
| NATO Maa- ja Õhuväe üksused | ||||
|---|---|---|---|---|
| Märk | Üksus | Koosseis | Ülem | NATO kood |
|
Pooljagu/grupp/ meeskond/ lahingpaar |
2–6 | nooremseersant/ kapral |
OR-4/ OR-2 |
|
Jagu | 6–12 | seersant | OR-4 |
|
Poolrühm | 7-20 | seersant | OR-4 |
|
Rühm/ Lennupaar |
15–50 | leitnant kapten |
OF-1 OF-2 |
|
Kompanii/Patarei/ Salk/Lüli |
80–250 | kapten major |
OF-2 OF-3 |
|
Pataljon/Eskadron/ Eskadrill |
300–800 | kolonelleitnant | OF-4 |
|
Rügement | 500–1000 | kolonel | OF-5 |
|
Brigaad | 3000–5000 | kolonel brigaadikindral |
OF-5 OF-6 |
|
Diviis | 10 000 – 30 000 | kindralmajor | OF-7 |
|
Korpus | 30 000 – 50 000 | kindralleitnant | OF-8 |
|
Armee | 100 000 – 300 000 | kindral | OF-9 |
|
Armeegrupp/ Rinne |
2+ armeed | välimarssal armeekindral |
OF-10 |
|
Sõjatander/ Operatsioonitander/ Piirkond |
4+ armeegruppi | kuuetärnikindral ülemjuhataja |
? |
Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis. Armees olevate väeosade hulk, liik ja suunitlus sõltub armeele püstitatud strateegilistest ülesannetest.
Armeede näiteid:
- väliarmee,
- soomusarmee,
- lennuväearmee,
- löögiarmee.
Armee on ka sõjaväe maavägede üldnimetus.